Hääletusel selgus 2025. aasta ilmasündmus
Keskkonnaagentuuri ja Eesti Meteoroloogia Seltsi korraldatud hääletuse tulemusel valiti tänavune Eesti aasta ilmasündmus.
Keskkonnaagentuuri ja Eesti Meteoroloogia Seltsi korraldatud hääletuse tulemusel valiti tänavune Eesti aasta ilmasündmus.
Viimaste päevade intensiivsed sademed on oluliselt tõstnud Reiu jõe veetaset.
Kliimaministeerium avalikustas ajakohastatud üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid. Uuendatud kaardid aitavad paremini hinnata võimalikke veetaseme tõuse ning kavandada vajalikke ennetavaid meetmeid nii ruumilises planeerimises kui ka kriisijuhtimises.
Põllumajandus-, energeetika- ja transpordisektori kliimakindlamaks muutmine aitaks vältida miljardeid eurosid kahjusid, mida põhjustavad kliimamuutustega seotud üha sagenevad äärmuslikud ilmastikunähtused. Samal ajal suurendaks see Euroopa konkurentsivõimet, selgub täna avaldatud EEA (European Environment Agency) ülevaatest.
Mais ja juunis kutsume Sind saama osa pärandniitude majandajate argielust - neljal nädalavahetusel avavad oma koduväravad talumajapidamised, et tutvustada oma niitude mitmekesisust, pärandtõuge ning taastamis- ja hooldustöid.
Täna, emadepäeval tähistame ühtlasi ka looduskaitsepäeva ning looduskaitsekuu algust. Looduskaitsekuu teema sel aastal on „Elurikas maaelu“.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Enamik andmeid pärinevad ERA5 järelanalüüsi andmebaasist, mis põhineb miljarditel mõõtmisandmetel...
Riigimetsa Majandamise Keskuse tööd ja tegemised riigimetsa kasvatamise, looduse kaitsmise ja looduskülastusvõimaluste arendamise kohta 2024. aastal on koondatud kompaktselt trükisesse „Faktid ja numbrid“.
14. mail kell 13-15 toimub infopäev, kus seekord räägitakse millest koosneb vete seisundi hinnang – kust tulevad andmed, kes hindab ja kus näeb tulemusi.
Aprilli keskel toimus Šveitsi-Eesti koostööprogrammi juhtrühma visiit Saaremaale, kus tutvuti elurikkuse toetusmeetme praktiliste tegevustega alates ulukiseirest ja soo taastamisest kuni kahepaiksete loenduse ja liigikaitse projektideni. Kohapealne koostöö lõi väärtusliku võimaluse jagada kogemusi, õppida kolleegidelt ning ühiselt mõtestada tuleviku sihte teaduspõhise looduskaitse tugevdamiseks...