Kutsume merereostuse teemalisele arutelule
Kutsume osalema avalikul merereostuse teemalisel arutelul 14. veebruaril kell 10 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses.
Kutsume osalema avalikul merereostuse teemalisel arutelul 14. veebruaril kell 10 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses.
Plii on mürgine aine, mis saastab keskkonda ja mürgitab vett, kalu ja veelinde. Et hoida ära plii sattumist veekogudesse, on veelindude jahil juba 10 aastat kehtinud pliihaavlite kasutamise keeld. Alates 15. veebruarist ei tohi jahimehed märgaladel või veekogu läheduses pliimoona kasutada ega kaasas kanda ka siis, kui jahitakse metslinde või väikeulukeid.
2021. aastal kasvasid kasvuhoonegaaside heitkogused pea kõigis valdkondades, selgub äsja Euroopa Komisjonile esitatud aruandest.
Maa-ameti hallatavate riigimaade müük tõi 2022. aastal riigile 47,9 miljonit eurot müügitulu. Riigimaade kasutusse andmine tõi riigikassasse 5,2 miljonit eurot tulu, sealhulgas uued lepingud 1,04 miljonit eurot.
Valitsus saatis Riigikogule arutamiseks energiamajanduse arengukava (ENMAK 2035) eelnõu, mis seab Eesti energiamajanduses eesmärgiks tagada energiajulgeolek, kasvatada riigi konkurentsivõimet ning aidata kaasa puhta energiaga majandusele üleminekule.
Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimehe Mikk Marrani avakõne RMK looduskaitsekonverentsil “Elupaikade taastamine ja kaitse” 30. oktoobril 2025.
Maa-amet avaldas geoportaalis 2022. aastal toimunud aeropildistuste ortofotod, mis katavad üle poole Eestimaast. Lisaks tavapärastele Tallinna, Pärnu, Tartu, Viljandi, Kuressaare linnapiltidele lisandusid tänavu ortofotod ka Lõuna-Eesti väiksemate linnade kohta.
Maa-ametil valmis detailplaneeringute jooniste teenus Katerina, mis võimaldab kasutajal erinevate detailplaneeringute jooniseid lihtsalt koos vaadelda.
2022. aasta sügisel korraldatud elanikkonna veebiküsitlusest selgus, et vähemalt 16-aastasest Eesti elanikkonnast 44% teab ja 32% kasutab Maa-ameti kaardirakendust.
Euroopa Liidu keskkonnaministrid arutavad homme Luksemburgis, kuidas minna edasi kliima- ja energiapaketiga „Eesmärk 55“. Eestile oluliste sõlmküsimustena on läbirääkimisel näiteks kasvuhoonegaasidega lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ülevaatamine, kliimameetmete sotsiaalfondi loomine ning maakasutus ja metsandussektori (LULUCF) eesmärgid ja paindlikkuse saavutamine.