Maa-ametil valmis 2023. aasta digitaalne Eesti põhikaart
Eesti põhikaart 1:10 000 on kõige detailsem (mõõtkavadetailsus 1:5 000 - 1:10 000) kogu Eesti territooriumi kattev suuremõõtkavaline digitaalne topograafiline kaart.
Eesti põhikaart 1:10 000 on kõige detailsem (mõõtkavadetailsus 1:5 000 - 1:10 000) kogu Eesti territooriumi kattev suuremõõtkavaline digitaalne topograafiline kaart.
Keskkonnaagentuur pani kokku eelmise aasta ilmaülevaate. Kokkuvõtvalt võib öelda, et eelmine aasta oli normist soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist vähem.
Alates 1. jaanuarist 2023 ühinesid Erametsakeskus ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Ühendatud asutuse nimi on Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Alates 1. jaanuarist 2023 ühinesid Erametsakeskus ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Ühendatud asutuse nimi on Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Liitumise järgselt sai Erametsakeskusest KIKi metsaosakond.
Maa-ameti, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri koostöös valmis kaardirakendus, mis koondab kokku kõik põllumajandustegevusele seatud veekaitselised piirangud. Rakendus on suunatud eelkõige põllumeestele, aga ka konsulentidele ja põllumajandustegevuse üle järelevalvet teostavatele asutustele.
Uuest aastast peavad sooja- ja elektritootjad hakkama tõendama kütuseks kasutatud materjalide päritolu. Kõikides Euroopa Liidu riikides kehtima hakkav nõue aitab kaasa keskkonnasäästlikuma küttematerjali eelistamisele sooja tootmisel.
Jaanuar 2023: keskmine õhutemperatuur on normi lähedane või veidi madalam (norm -4,7..-0,3°C). Sademeid on normi piires (norm 38..61 mm).
Matsalu rõngastuskeskuses alates 2000. aastast kogutud andmed said kokku graafikutele ja kaartidele.
Lõunast lähenev aktiivne madalrõhuala toob 12. detsembriks endaga kaasa rasked ilmaolud. Oodata on tugevat lumesadu, tuult ja tuisku. Oleme väljastanud kogu Eestile 2. taseme (oranži) hoiatuse. Võimaluse korral soovitame ära jätta pikemad sõidud! Valmis tuleb olla ka elektri- ja veekatkestusteks.
Keskkonnaagentuuri värskest analüüsist selgub, et kuigi jäätmeteke on Eestis kasvamas, on ringlussevõtu potentsiaal jätkuvalt kõrge. Ettevõtted saaksid oma käitlusvõimsust paremini ära kasutada, kui inimesed kodudes usinamalt prügi liigiti koguks.