Selle aasta vältel avaldatava keskkonnaülevaate kolmandas osas keskendusime jäätmete ja ringmajanduse valdkonnale. Ülevaatesse on koondatud teave valdkondade seisundist, põhilistest surveallikatest, mõjudest ning olulisematest eesmärkidest.

Selle aasta vältel avaldatava keskkonnaülevaate kolmandas osas keskendusime jäätmete ja ringmajanduse valdkonnale. Ülevaatesse on koondatud teave valdkondade seisundist, põhilistest surveallikatest, mõjudest ning olulisematest eesmärkidest.

Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel on õhusaaste Euroopa Liidus jätkuvalt peamine varajast surma põhjustav keskkonnategur, mille mõju on koguni suurem kui liiklusõnnetustel. Eesti õhukvaliteedi parandamiseks kinnitas keskkonnaminister Madis Kallas õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020-2030.

Eesti-Soome ühine LIFE projekt „Läänemere rannikuelupaikade võrgustiku taastamine“ on lõpusirgel. Projekti käigus sai Eestis taastatud ligi 180 hektarit looduskooslusi. 22. augustil toimus Viinistus Ranniku LIFE projekti Eesti lõpuseminar, kus tutvustati projekti eestipoolseid tulemusi.

Keskkonnaagentuur hakkab analüüsima teiste riikide kogemusi tuulikujäätmetega tegelemisel. Ehkki Eestis kehtivates seadustes on jäätmeks saanud tuulikute käitlemise raamistik paigas, kogutakse teadmisi, kuidas praktikas ringlussevõttu paremini korraldada.

Eesti vetes on pea 700 laevavrakki, millest 55 on hinnatud keskkonnaohtlikuks – st nad on reostusohtlikud, kaetud kummitusvõrkudega või on erinevate lõhkekehadega pardal. Keskkonnainvesteeringute Keskus ning Politsei- ja Piirivalveamet tegid koostöös allveeuuringud kolmele kõige ohtlikumale vrakile.

Veeteenuse reformi strateegiline teekaart aastani 2035 annab suunised, kuidas korraldada veesektor lähiaastatel ümber nii, et vajalikud investeeringud oleks tagatud, teenuse kvaliteet säiliks ning veehind püsiks tarbija jaoks mõistlikuna. Reformi keskmes on veemajanduse struktuurne ümberkorraldus, mille eelduseks on enamike Eesti vee-ettevõtete ühinemine.

Valitsus kiitis heaks atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse Eesti seadusandlusse üle osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside Euroopa Liidu määrused. Eesmärk on vähendada tugevaima mõjuga kasvuhoonegaaside kasutust.