Kliimaministeerium pani avalikule väljapanekule aastate 2028-2033 veemajanduskavade alusuuringud, mille kohta saab ettepanekuid esitada järgneva kuue kuu jooksul.

Keskkonnaagentuur tutvustab 30. juulil kell 13.00 statistilise metsainventuuri (SMI) tulemusi.

Keskkonnaagentuuri ja Eesti Meteoroloogia Seltsi korraldatud hääletuse tulemusel valiti tänavune Eesti aasta ilmasündmus.

Viimaste päevade intensiivsed sademed on oluliselt tõstnud Reiu jõe veetaset.

Kliimaministeerium avalikustas ajakohastatud üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid. Uuendatud kaardid aitavad paremini hinnata võimalikke veetaseme tõuse ning kavandada vajalikke ennetavaid meetmeid nii ruumilises planeerimises kui ka kriisijuhtimises.

Tänavuse aasta puu tiitli pälvinud haab, teaduslikult harilik haab, ladina keeles Populus tremula, on Eestis leviku järgi neljas-viies puuliik.

Räägime lendorava olukorrast Eestis ja Soomes, tutvustame tulemusi ning arutame liigikaitse tuleviku üle. Lendorava LIFE projekti tegevusi kokkuvõttev seminar toimub 17. oktoobril Mäetaguse mõisa ballisaalis (Pargi 2, Mäetaguse alevik).

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rahastas kokku viit projekti, mis viiakse ellu Keenias, Tansaanias, Moldovas, Gruusias ja Armeenias kokku üle 800 000 euroga. Projektid aitavad arenguriikides kasutusele võtta uudseid reoveepuhastuslahendusi, ennetada metsatulekahjusid, edendada taastavat põllumajandust ning tõsta teadlikkust energiatõhususest ja taastuvenergia kasutamisest.

Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt Eesti pinnaveekogumite koondseisundit. Pinnaveekogumid jagunevad vooluvee- (jõed), seisuvee- (järved) ja rannikuveekogumiteks. Eesmärk on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.

Alanud põdrajahi hooaja eesmärk on hoida põtrade arvukust mõõdukal tasemel. Põtrade nagu ka teiste suurulukite küttimislimiit kehtestatakse maakondlike jahindusnõukogudes teaduspõhiste soovituste alusel.