Ekspert: prügimägi peaks olema viimane koht, kuhu prügi satub
Palju räägitakse prügi sorteerimisest, aga olulisem probleem on, miks seda üldse tekib?
Palju räägitakse prügi sorteerimisest, aga olulisem probleem on, miks seda üldse tekib?
Palju räägitakse prügi sorteerimisest, aga olulisem probleem on, miks seda üldse tekib?
EIS rahastas ligi 2 miljoni euroga andmepõhise aruandluse projekte, mis teevad ettevõtetele lihtsamaks äriprotsesside haldamise ning omavahel ja ka riigiga suhtlemise.
Kliimaministeerium esitas valitsusele ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muudatuste eelnõu, mille järgi Keskkonnaamet kooskõlastab edaspidi ainult projekte, millel on suurem risk põhjaveele. Muudatused lühendavad puurkaevude ehitusloa taotlemise aega.
Eestis on ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse tase kõrge. Sellest suure osa moodustab aga jäätmete kasutamine tagasitäiteks, samas kui jäätmehierarhia ja ringmajanduse seisukohast tuleks eelistada korduskasutust ja jäätmete materjalina ringlussevõttu.
Septembri lõpus paigaldati Keila jõe luhaalal kahepaiksetele tõkked, aidates konnadel ohutult liikuda ja tõstes nad piiratava ala seest välja. Rail Baltica Rapla II põhitrassilõigule rajatud spetsiaalsed konnatõkked aitavad kahepaikseid nende liikumisteel tulevikus kaitsta.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetas kolme miljoni euroga Ragn-Sellsi jäätmete ringlussevõtu projekti, millega rajatakse tehisintellektil põhinev pakendite sorteerimisliin. Liin aitab parandada sorteerimise kvaliteeti ja võtta ringlusse vähemalt 57% sorteeritavatest pakendijäätmetest.
Eesti ainus väga heas ökoloogilises seisundis veekogum ehk terve jõgi on Lemmjõgi_2 (Lemmjõgi Hüpassaare ojast suudmeni). Soomaa rahvuspargis Viljandimaal asuval jõel puudub oluline inimmõju ning seda ümbritsevad vaid sood, metsad ja teised jõed.
Eesti ainus väga heas ökoloogilises seisundis veekogum ehk terve jõgi on Lemmjõgi_2 (Lemmjõgi Hüpassaare ojast suudmeni). Soomaa rahvuspargis Viljandimaal asuval jõel puudub oluline inimmõju ning seda ümbritsevad vaid sood, metsad ja teised jõed.
Maa-ameti 2022. aasta maa korralise hindamise tulemusi saab nüüd vaadata ka omavalitsuste ja asustusüksuste kaupa. Neljal kohalikul omavalitsusel ületab maa väärtus miljardi euro piiri. Liidripositsioonil on Tallinna linn, mille maa väärtus on 12,5 miljardit eurot. Järgnevad Tartu linn, mille maa väärtus on 1,9 miljardit eurot ning Pärnu linn ja Viimsi vald, mille kummagi maa väärtus on 1,1...