Peipsist toodi nelja talgupäevaga välja üle 400 hüljatud võrgu
Keskkonnaameti korraldatud tragimistalgutel toodi tänavu Peipsi järvest välja 475 vana nakkevõrku. Iga-aastaste talgute tulemus annab lootust, et uitvõrkude arv järves tasapisi väheneb.
Keskkonnaameti korraldatud tragimistalgutel toodi tänavu Peipsi järvest välja 475 vana nakkevõrku. Iga-aastaste talgute tulemus annab lootust, et uitvõrkude arv järves tasapisi väheneb.
Keskkonnaagentuur hoolitseb selle eest, et inimesed oleksid alati kursis kõige värskema ilmainfoga ning saaksid end ootamatute ja ohtlike ilmastikunähtuste eest kaitsta. Sünoptikud vaatasid täpsemalt järele, millist ilma on oodata 23.–24.06.
Keskkonnaamet lubas sellel aastal kalavarude kaitseks Eestis soodsas seisundis olevate kormoranide arvukuse piiramiseks nende munade valikulist õlitamist laidudel, kus on võimalikult väike tõenäosus teisi merelinde häirida. Ajavahemikul 5. maist kuni 18. maini õlitasid kalurid 8095 munadega pesa.
Euroopa Liidu riigid jõudsid kaheteistkümnendal tunnil kokkuleppele looduse taastamise määruses, mis näeb ette, et looduse seisund on aastaks 2030. paranenud 20% EL maismaast ja 20% merest. Määrus jõustub 20 päeva pärast EL Teatajas avaldamist ja liikmesriigid hakkavad kokku panema omi looduse taastamise kavu.
Keskkonnaportaali kaardile on lisandunud uued kaardikihid katastrikaardi ja haldusjaotuse sektsioonis.
Keskkonnaamet kinnitas III kaitsekategooriasse kuuluvate haruldaste liblikaliikide põhja-tõmmusilmiku (Erebia embla), hahkkaruslase (Phragmatobia luctifera) ja tume-nõlvaöölase (Chersotis andereggii) kaitse tegevuskava, kus on välja toodud liikide peamised ohutegurid ja tegevused liblikate elupaikade kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks.
Juhis on mõeldud kõigile, kelle tööülesanded nõuavad liinikoridoride või teetrasside hooldamist kaitstavatel aladel ning aitab töid kavandada kaitse-eesmärkidega arvestades. Samuti aitab juhis kavandada kaitsealustel objektidel metsamajandustöid, metsaelupaikadest läbi sõitmise ja valida õigesti ladustuspaiku.
Maikuuga sai läbi viimane meteoroloogiline kevadkuu ja aeg on teha ülevaade. Eesti keskmisena saabus klimaatiline kevad 20. aprillil, st et ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv tõus on üle +5 °C.
Sel kevadel valminud kassikaku kaitse tegevuskava seab järgneva viie aasta eesmärgiks kriitilises seisundis kassikaku järelkasvu suurendamise ja teadaolevate elupaikade pindala kasvatamise.
Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja Ühendkuningriigi ilmateenistus (Met Office) avaldasid värske kliimaprognoosi, mis koondab nende asutuste kuni kümnendipikkuseid prognoose lähituleviku ehk perioodi 2024–2028 kohta.