Eesti metsavarude värsked andmed näitavad, et metsamaa moodustab jätkuvalt üle poole riigi pindalast. Viimase viie raiehooaja keskmiseks raiemahuks on 11,2 miljonit tihumeetrit.

Keskkonnaamet kuulutas välja hanke, et taastada Eesti kaitsealadel enam kui 400 hektaril elurikkaid pärandniite. Hanke oodatav maksumus on ligikaudu miljon eurot.

Euroopa õhukvaliteet on viimastel aastakümnetel oluliselt paranenud, kuid saastunud õhk on Euroopas ja kogu maailmas siiski tervisele endiselt suurim keskkonnaoht. EEA (European Environment Agency) 2022 ja 2023 aasta õhukvaliteedi andmete põhjal paraneb Euroopa õhukvaliteet jätkuvalt, kuid paljudes piirkondades, eriti linnades, ületavad saastekogused siiski soovitatavaid ohutustasemeid.

RMK arutas 4. juunil Põlvamaal Taevaskojas sealse kõrgendatud avaliku huviga ala metsatööde plaani muutmist. Ühel küla läheduses asuval metsaalal on puud kuivanud, mistõttu oleks seal vaja raiet teha. Üheskoos kaasamisspetsialisti Risto Sepa, Kagu regiooni metsaülema Tiit Timbergi ning varumisjuht Tanel Tähestega käidi metsas vaatamas, mis olukorras mets on ja mida teha saaks.

Metsameetme 2023. a taotlusvoorust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus töid 3962 hektaril eramaal. Kokku makstakse erametsaomanikele toetusi 1,375 miljonit eurot.

Tänasest alustab Keskkonnaamet taas Peipsi järve vanadest võrkudest puhastamist ehk tragimist. Sellel nädalal tehakse tragimistöid täna, 4. juunil ja homme, 5. juunil, järgmisel nädalal 12.-13. juunil.

Riigimetsa Majandamise Keskus alustas eelmise nädala lõpust kuuse-kooreüraski püünispuude väljaveoga ning kahjustatud kuusikutes raietega üraski tõrjumiseks enne teist lendlusperioodi.

Keskkonnaagentuur koostöös erinevate partneritega jälgib ja mõõdab keskkonnaparameetreid ja ilmanäitajaid maapõuest kuni atmosfääri kõrgemate kihtideni. Riikliku keskkonnaseire aruandluse põhjal tehakse iga-aastaselt kokkuvõtteid seiretulemustest, kus esitatakse keskkonnaseisundi muutusi iseloomustavaid andmeid ja suundumusi ning mõtestatakse nende põhjuseid.

Soojad ja kuivad ilmad on soodustanud kuuse-kooreüraski moonde läbimist. See tähendab, et püünispuude väljaveoks sobiv aeg on saabunud.

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele määruse eelnõu, millega uuendati turbakaevandamiseks sobivate alade nimekirja. Pikaajaliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks eemaldati kaevandamiseks sobivate alade hulgast ligi 125 000 hektarit soid.