Rahvusvaheline veepäev kutsub tähelepanu pöörama vee kestlikule kasutusele
Kliimaministeerium tähistab rahvusvahelist veepäeva ja veenädalat, et juhtida tähelepanu vee kestlikule kasutamisele ning veeteenuse tulevikuväljakutsetele Eestis.
Kliimaministeerium tähistab rahvusvahelist veepäeva ja veenädalat, et juhtida tähelepanu vee kestlikule kasutamisele ning veeteenuse tulevikuväljakutsetele Eestis.
Üleujutus Surjus, jääummistus Emajõel, uppuvad maasika- ja kartulipõllud, erakordselt vihmane suvi, taas üleujutus Surjus, tavaline sügis ning kevadiselt soe detsember. Kas need on ilmavembud või kanda kinnitava kliimamuutuse ilmingud?
Täna tähistame rahvusvahelist metsapäeva! Et päev saaks väärikalt ära märgitud, avaldame värske kokkuvõtte 2025. aasta metsaseire tulemustest.
Keskkonnaamet rahuldas MTÜ Võrtsjärve kalanduspiirkonna ja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu taotluse ning andis loa angerjate asustamiseks siseveekodesse. Alates järgmisest aastast on plaanis asustamise tingimusi rangemaks muuta.
Keskkonnameti eestvedamisel korraldatud ja 17. märtsil lõppenud kahepäevase ning väga sisutiheda Maismaatuuleparkide ja elustiku vastastikuste mõjude konverentsi järel leidis üllatuslikult enim kõlapinda mitte konverentsi vägagi tõsine sisu, vaid selle lõpulause.
Iga aasta 23. märtsil tähistatakse ülemaailmset meteoroloogiapäeva. Meteoroloogiapäeva eesmärk on tutvustada riiklike meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuste panust ühiskonna turvalisuse ja heaolu tagamisel. Meteoroloogiapäevaks valitakse teema, mis peegeldab päevakajalisi ilma, kliima ja veega seotud probleeme. Selle aasta teemaks on „Tänased teadmised, homsed otsused“. Fookuses on teaduspõhise...
Keskkonnaagentuuri värske blogilugu avab iga-aastase ohtlike metsakahjustajate seire tausta ja olulisuse.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt algatas täna käskkirjaga Kolgi ja Irbe madaliku looduskaitsealade moodustamise menetluse. Tegemist on esimeste kaitsealadega, mis plaanitakse luua Eesti majandusvööndisse – nende eesmärk on kaitsta karide elupaigatüüpi, olulisi linnualasid ning kalade koelmu- ja toitumispaiku.
Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogused vähenesid aastatel 2023–2024 veel 3%, mille tulemusel on ELi heitkogused kokku 40% väiksemad kui aastal 1990, nagu selgub ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile esitatud ametlikest Euroopa Liidu andmetest ja täna avaldatud EEA (European Environment Agency) analüüsist. ELi kasvuhoonegaaside inventuuri koostas ja edastas 15. aprillil EEA Euroopa Liidu...
Valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2030. aasta järgses kliimapoliitikas. Eesti ootus on, et liikmesriikidele jääks võimalikult suur vabadus ise otsustada, millistes sektorites ja kuidas heidet kõige mõistlikumalt vähendada.