Milline on Eesti muldade tervis ning kuidas seda mõõdetakse? Sellele leiab vastused värskelt valminud Keskkonnaagentuuri metsa- ja põllumulda seire kaardiloost.
Keskkonnaagentuur võtab osa 30 päeva kaardi väljakutsest (#30DayMapChallenge). Uute kaartide loomise väljakutse sai alguse Twitteris 2019. aastal soomlasest kaardientusiast Topi Tjukanovi üleskutsel. Novembri kuus avaldatakse Keskkonnaportaalis iga päev uus kaart, mis on koostatud keskkonnaandmeid ja kaarte armastavate Keskkonnaagentuuri spetsialistide poolt.
Projekt „Ringmajanduse võimekuse tõstmine kohalikes omavalitsustes“ viidi läbi eesmärgiga anda panus ringmajanduse edendamisesse ja valdkondliku võimekuse tõstmisesse kohalikes omavalitsustes. Töö keskseks sisuks oli teha eeltöö ning ette valmistada individuaalsed ringmajanduse teekaardid kõikidele Eesti KOV-idele.
Meteoroloogia aastaraamat 2023. aasta kohta.
Arendajate poolt kliimaministeeriumile esitatud planeeritavate arenduste koguvõimsus on nüüdseks 6 300 MW ja maatoimingutel põhinev keskkonnaagentuuri hinnanguline võimsus veebruaris kogutud andmete põhjal 2 512 MW, moodustades arendajate hinnangust ligikaudu 40%.
Aasta oli normist soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli normist pisut enam.
Uuring "Eesti ühiskonna teadlikkus äärmuslike ilmanähtuste ja kliimamuutuste osas" on läbi viidud LIFE integreeritud projekti „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ (LIFE21-IPC-EE-LIFE-SIP AdaptEst/101069566) raames. Projekti üldine eesmärk on tõsta inimeste kliimateadlikkust, kohanemist ja paremat valmisolekut kliimamuutustest tulenevate võimalike riskidega.
2023. aasta sügis oli normist soojem. Ka päikesepaistet ja sademeid oli normist enam.
Valminud on maismaa tuuleparkide arenduste ülevaade, millest selgub, et Eestis on aastaks 2030 planeerimisel piisavalt projekte, et maismaale rajada vähemalt 2 000 MW (u 285 tuulikut võimsusega 7 MW/tk) ulatuses tuuleparke.
Ülevaade meteoroloogilisest talvest 2023/2024.