Jääolude kohta leiab infot ilmaäpi ILM+ jääkaardilt (Päästeamet)
Päästeamet mõõdab regulaarselt jää paksust populaarsematel veekogudel, tulemusi saab vaadata Keskkonnaagentuuri ilmaäpi ILM+ uuendatud jääkaardilt.
Päästeamet mõõdab regulaarselt jää paksust populaarsematel veekogudel, tulemusi saab vaadata Keskkonnaagentuuri ilmaäpi ILM+ uuendatud jääkaardilt.
Emajõe veetase ületab järgnevate tundide jooksul kriitilise veetaseme, milleks on 254 cm üle jaama graafiku nulli (32,31 m EH2000 ehk merepinnast). Keskkonnaagentuur väljastas I taseme üleujutusohu hoiatuse.
Avalik sektor peab nüüdsest võtma maanteesõidukeid hankides arvesse nende keskkonnamõju. Keskkonnaministri läinud nädalal jõustunud määrus kohustab üle kolme bussi, üle nelja kerge maanteeteesõiduki või üle viie veoki soetamisel lähtuma nende CO2 heitest ja kasutatavate kütuste keskkonnahoidlikkusest.
Ohessaare, Palamulla ja Niinsoni kaitsealad laienevad ja saavad kaasaegsed kaitse-eeskirjad.
OÜ Aqua Consult Baltic korraldab aastatel 2021-2023 Keskkonnaministeeriumi tellimusel veetöötlusjaamade ja reoveepuhastite operaatorite koolitusi.
Riik uurib vesiniku kasutamise võimalusi Eestis ja arendab tehnoloogiaid, et aidata kaasa keskkonda enim koormavate sektorite rohestamisele.
Riik soovib paika panna meetmed, millega merel suuremat müra põhjustavaid töid tehes arvestada. Nii et meie vete helitundlikud mereliigid – hall- ja viigerhüljes ning räim - ei saaks kuulmiskahjustust.
Keskkonnaministeerium esitas eile, 15. märtsil Euroopa Komisjonile Eesti kasvuhoonegaaside 2021. aasta lõpparuande. See näitab, et kasvuhoonegaaside heitkogused kasvasid pea kõigis valdkondades. Energeetika heite kasvu põhjustas külm talv ning transpordisektori heidet kergitas tervisekriisist taastumine, mis innustas inimesi aasta varasemaga võrreldes rohkem liikuma.
Valitsus kinnitas täna viimased ülevaatamist ja uuendamist vajanud kaitsealade kaitse-eeskirjad. Sellega jõudis lõpule Keskkonnaministeeriumi mitu aastat kestnud töö, mille käigus viidi kõik kaitse-eeskirjad kooskõlla looduskaitseseadusega.
Teadlikkus kliimamuutuste hävitavast mõjust inim- ja keskkonnale pole sundinud veel riike piisavalt kiiresti kasvuhoonegaaside teket piirama. Värske uuring aga kinnitab, et inimeste tegevusel tekkinud kliimamuutused võtavad meilt elamisväärse elukeskkonna.