Üleujutuste maandamise eesmärk on vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele.

Viimaste aastate pikk kasvuperiood ja põuad on Eestis põhjustanud erakordselt suure üraskite leviku ja kahjustused. Lähiaastate jooksul ei ole oodata leviku aeglustumist. Seetõttu tuleb suurt tähelepanu pöörata kuuse ja kuuse segapuistute tervislikule seisundile. Varajaselt tuvastatud üraskikahjustuse korral, kui puit pole veel kuivanud, saab seda võtta kasutusele kestustoodete valmistamiseks...

Töö eesmärgiks oli analüüsida kohalike omavalitsuste üldplaneeringute rohevõrgustikku ning puuduste leidmisel anda soovitusi planeeringute kvaliteedi tõstmiseks. Lisaks koostati rohevõrgustiku paremaks planeerimiseks ja toimivuse tõstmiseks juhend, mis on mõeldud nii planeerijatele, kohalikele omavalitsustele kui ka ministeeriumitele ja nende allasutustele.

Eesti maismaaökosüsteemide ulatuse, seisundi ja hüvede (ökosüsteemiteenuste) üleriigilised ruumiandmed.

Riikliku keskkonnaseire 2024. aasta tulemused viitavad, et mitmete näitajate osas jätkub pikaajaline paranemise trend, samas mitmetes valdkondades on siiski täheldada ka keskkonnariskide suurenemist.

Keskkonnaagentuuril on valminud Eesti metsade kõrguskaart, mis on koostatud Maa- ja Ruumiameti aerolaserskaneerimise ja Keskkonnaagentuuri statistilise metsainventeerimise traktide mõõdistuste põhjal.

Sademete seire eesmärk on jälgida õhu kaudu keskkonda jõudvate saasteainete koostist, kogust ja võimalikke mõjusid eri piirkondades üle Eesti. Seiret tehakse alates 1995. aastast enam kui kahekümnes jaamas ja alal, hõlmates nii tausta-, linna- kui ka metsaseire alasid.

Välisõhu kvaliteedi seire eesmärk on jälgida õhusaaste taset nii linnades kui ka looduslikel taustaaladel, et hinnata saasteainete mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Eestis toimuvad pidevad mõõtmised kuues linnaõhu- ja kolmes taustaseirejaamas.