Augustikuu keskmine õhutemperatuur tuleb normist veidi kõrgem (norm 15,8..18,0°C). Sademeid on kuu alguses rohkelt, seejärel normi piires (norm 72..91 mm).

Lisandusid liikidega seotud kaardikihid, jäätmekäitluskohad ja metsateatised. Täiendati otsinguvõimalusi ja avalikustati osade andmestike puhul arhiveeritud andmed.

Juuli algas tormiselt ja lõppes kuumalt. Eesti keskmine õhutemperatuur möödunud kuul oli 19,2 °C, mis on 1,4 °C normist kõrgem. Alates 1922. aastast on juuli veel soojem olnud 14 aastal. Eriliselt soojaks kujunes kuu viimane kolmandik, kui Eesti keskmine õhutemperatuur oli 21,4 °C (norm 18,4 °C), alates 1922. aastast on see soojuselt 6. koht.

Täna toimunud pressikonverentsil tutvustati värskeima statistilise metsainventuuri tulemusi ning anti ülevaade Eesti metsade seisundist ja metsandussektori trendidest.  Peamise sõnumina tõi Keskkonnaagentuur välja, et Eesti kasvava metsa tagavara püsib stabiilsena, ulatudes 450 miljoni tihumeetrini.

Tallinna Halduskohus kohaldas Keskkonnaameti 2. juuli 2025. a korralduse nr 1 3/25/239 suhtes esialgset õiguskaitset ning peatas 1. augustist algama pidanud karujahi hooaja ajutiselt kuni 29. augustini. Sel ajal karusid küttida ei tohi.

Keskkonnaamet avas keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS uue teenuse, mis võimaldab lisaks kiirgustegevuslubadele taotleda ka kiirgustegevuse registreeringuid.

Valitsus kiitis heaks järgmise paketi ettepanekuid taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Tegemist on taastuvenergia direktiivi (RED III) alusel kokku pandud mahuka muudatuspaketiga, mis muu hulgas lihtsustab asjaajamist, toetab looduskeskkonda arvestava biomassi kasutust ning loob ühise kontaktpunkti taastuvenergia projektide tõhusamaks menetluseks.

Kliimaministeerium pani avalikule väljapanekule aastate 2028-2033 veemajanduskavade alusuuringud, mille kohta saab ettepanekuid esitada järgneva kuue kuu jooksul.

Keskkonnaagentuur tutvustab 30. juulil kell 13.00 statistilise metsainventuuri (SMI) tulemusi.

Eestil on head eeldused plastijäätmete ringlussevõtuks, kuid selleks on vaja parandada jäätmete liigiti kogumist, arendada ringlussevõtutööstust ja rajada kaasaegseid sortimistehaseid. Seda näitab Keskkonnaagentuuri värske plastijäätmete ringlussevõtu võimekuse analüüs, mis valmis Kliimaministeeriumi tellimusel.