RMK plaanib seemnevaru täiendada ligi 650 kilogrammi männiseemnetega. Kuusekäbid jäävad sel aastal aga korjamata, sest kahjurid on neid liialt rikkunud.

Ühel tavalisel hommikul Põhja-Eestis alustab Keskkonnaameti kiirguslabori spetsialist oma tööpäeva nagu alati – kontrollib kiirgusseiresüsteemide töökorda, registreerib looduskeskkonnast, toiduainetest ja ehitusmaterjalide toorainest võetud proovide mõõtetulemused ning veendub, et üllatusi ei ole. Ja just see ongi hea uudis. See tähendab, et Eesti elanikud saavad oma igapäevaelu elada turvaliselt...

Külmad ilmad on toonud Eesti veekogudele jää. Päästeamet mõõdab regulaarselt jää paksust populaarsematel siseveekogudel, tulemusi saab vaadata Keskkonnaagentuuri ilmaäpi ILM+ jääkaardilt, et kontrollida, kus on jääle minek lubatud ja ohutu.

Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur tuleb normilähedane, kohati madalam (norm -4,7..-0,3°C). Sademeid on normi piires (norm 38..61 mm).

2025. aasta oli eriliselt soe. Päikesepaistelisi tunde oli normist veidi vähem. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist pisut enam.

Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib hetkeseisuga küttida 130 looma. Algselt oli see number 84, aga tänu andmete täpsustumisele, andis Keskkonnaamet loa küttida sellele lisaks kõigepealt 28 hunti ja nüüd veel 18 looma.

Alates 5. jaanuarist 2026 saab veekogu veekaitsevööndis kavandatava puu- ja põõsarinde raie nõusoleku saamiseks esitada taotlus Keskkonnaametile ainult keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Taotluse saab edastada e-posti teel või tavapostiga kuni 4. jaanuarini (k.a).

Aasta lõpus, mil tehakse kokkuvõtteid ja plaane uueks aastaks, on hea meenutada, et keskkonnaseire on pidev töö. Ka pühade ajal kogume andmeid, mis aitavad mõista looduses toimuvat.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tahab taastada Alam-Pedja looduskaitsealal asuvate Kirna märgade metsade veerežiimi. Siit leiab põhjaliku ülevaate seda tööobjekti ning laiemalt märgalade taastamist puudutavatest küsimustest ja vastustest.

Sel aastal omandab riik oluliste looduskaitsepiirangutega eramaid ligi kaks korda suuremal pindalal kui eelmisel aastal ning panustab sellesse 10,2 miljonit eurot. See on 2,4 miljonit rohkem kui aasta varem ja ligi 7 miljonit eurot rohkem kui üle-eelmisel aastal.