Valmis 2022. aasta hüdroloogiline aastaraamat
Valminud on 2022. aasta hüdroloogiline aastaraamat, kus anname ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toome välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.
Valminud on 2022. aasta hüdroloogiline aastaraamat, kus anname ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toome välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.
Keskkonnaminister allkirjastas eile kanakulli 41 uue püsielupaiga kaitse alla võtmise. Ekspertide hinnangul on nüüd Eestis kaitse all üle 56 protsendi kanakulli pesapaikadest.
Märts 2023: Märtsikuu esimese poole keskmine õhutemperatuur tuleb normilähedane või madalam, teine pool tuleb normist kõrgem (norm -1,8..+0,6°C). Sademeid on normi piires või enam (norm 27..43 mm).
Avaldasime Keskkonnaportaalis 2022. aasta hüdroloogia valdkonna sündmusi kajastava videoloo ja Keskkonnaagentuuri blogis põhjalikuma postituse, kus toome välja möödunud aasta 10 kõige tähelepanuväärsemat hüdroloogilist tähelepanekut.
Ajalehe Postimees eestvedamisel on koostatud uuring „Eesti metsade alternatiivne hindamine“ (edaspidi MAH). Keskkonnaagentuuri blogis seletame lahti Keskkonnaagentuuri metsastatistika aluseid, kus toome välja olulisemad erinevused.
Veebruari lõpust kasutab Keskkonnaagentuur oma töös EUMETCast Terrestrial teenust, mille kaudu saame ilmaprognooside ja –hoiatuste koostamiseks vajalikke satelliitandmeid.
Ilmaradarid on üheks tähtsaimaks osaks kaasaegses meteoroloogilises seirevõrgus näidates sajualade paiknemist, liikumist ja intensiivsust suurte alade kohta mõneminutilise sammuga. Keskkonnaagentuuri andmehalduse ja seire osakonna peaspetsialist Tanel Voormansik kirjutas Keskkonnaagentuuri blogis pikemalt lahti kuidas häireid radaritelt eemaldatakse.
Läänemeri ega Eesti mereala pole praeguseks heas keskkonnaseisundis. Olukorra parandamiseks allkirjastas keskkonnaminister Madis Kallas meetmekava, mis eeldab mere kaitseks üle 46 miljoni eurost investeeringut.
Valitsus otsustas võtta looduskaitse alla Soome lahes asuva Neugrundi madaliku, et tagada sealse unikaalse meteoriidikraatri puutumatus ning hoida väärtuslikku mereelustikku ja linnustikku.
Täna, 15. veebruaril jõustub pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise keeld märgaladel ja veekogude lähistel. Nõude täitmist hakkab Keskkonnaamet jahtide järelevalve käigus kontrollima kohe, esimese poole aasta jooksul eksijaid ei karistata ning kontrollide eesmärk on muutusele tähelepanu juhtimine. Uued piirangualad on nähtavad spetsiaalsel kaardikihil.