Mai üllatas külma ja kontrastidega.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab täna, 30. mail toetuse ettevõtete investeeringuteks, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Toetust saab küsida näiteks innovaatilistele taastuvenergeetika ja energiatõhususe lahendustele, voor on avatud 1. oktoobrini 2025.

2022. aastal paistis päikest Eesti keskmisena 2066,1 tundi (norm 1829,6 tundi). See on päikesepaiste rohkuse poolest 4. koht alates 1961. aastast. Kui pikaajalise keskmisena on kõige päikeselisem kuu juuli, siis juba kaheksandat aastat järjest on selleks juuni (335,4 tundi ehk 122 % normist).

Tiirikoja järvejaamal täitub 100 aastat esimestest ilmavaatlustest 1. veebruaril 2023. Ajalooürikutes on mainitud, et vaatlustega Peipsi ääres Tiirikojal on algust tehtud küll juba mõni aeg varem – oktoobris 1922, mil vaatlusi tehti II järgu jaama vaatlusprogrammi alusel. Ametlikuks algusajaks loetakse küll veidi hilisemat aega.

2022. aastal registreeriti Eesti välgudetektorite võrgustikus 21% vähem äikest, kui oli perioodil 2005−2021 keskmiselt. Esimene pilv-maa välk registreeriti 6. aprillil Liivi lahel ja viimane 15. detsembril Pärnumaal.

Veebruar 2023: kuu tuleb üldjoontes pehme talvise ilmaga, mille sekka satub ka lühiajalisi külmalaineid. Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb normist veidi kõrgem (norm -5,3..-1,4 °C). Sademeid on normi piires või pisut vähem (norm 29..49 mm).

Ilmaradarid on üheks tähtsaimaks osaks kaasaegses meteoroloogilises seirevõrgus näidates sajualade paiknemist, liikumist ja intensiivsust suurte alade kohta mõneminutilise sammuga. Keskkonnaagentuuri andmehalduse ja seire osakonna peaspetsialist Tanel Voormansik kirjutas Keskkonnaagentuuri blogis pikemalt lahti kuidas häireid radaritelt eemaldatakse.

Keskkonnaagentuuris kohtus metsa reaalajamajanduse projekti juhtrühm eesmärgiga leida lahendus, kuidas kiiremini ja efektiivsemalt meie metsades toimuvast ülevaadet saada ning seda infot nii otsustajate kui avalikkusega jagada. Siin tulevad appi reaalajamajandus ja andmepõhine aruandlus. Katsetamisel on ka uuenduslikud kaugseire ja masinõppe võimalused.

Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist on lubatud suurema alammõõduga püüda nii haugi kui ahvenat.

Keskkonnaamet on nõudnud Paljassaare sadama kõrval paiknevalt naftaterminalilt ja õlijäätmete käitlejalt täiendavate meetmete rakendamist, mis aitaksid tegevusest tekkivat lõhna vähendada. Alanud aasta kontrollkäigul fikseerisid Keskkonnaameti inspektorid, et ettevõte Green Marine ei ole täitnud ameti lisanõudmisi lõhnahäiringu vähendamiseks, mis andis aluse väärteomenetluse alustamiseks.