Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas täna keskkonnaprogrammi 2025. aasta esimesed taotlusvoorud, kust saab toetust küsida kalanduse ja merekeskkonna projektide elluviimiseks.
Kliimaminister Yoko Alender allkirjastas määruse, mille järgi võetakse kaitse alla 13 uut metsise püsielupaika ning täiendatakse viie olemasoleva püsielupaiga kaitset. Muudatused puudutavad kokku üle 7400 hektari metsaalade kaitset, millest enamik asub riigimaal.
Kliimaministeerium eraldab Keskkonnaametile kolmeks aastaks ligi miljon eurot, et jätkata järgnevatel aastatel kriitilisemates kohtades karuputke tõrjet ja anda karuputke tõrje järk-järgult üle maaomanikele.
Riigimetsa Majandamise Keskus ja Hiiumaa vald sõlmisid kokkuleppe, millega saab vald Saarnaki ja Hanikatsi kultuuriväärtust omavate kinnistute uueks omanikuks.
Eesti majanduse kasvuks on oluline eemaldada ebamõistlikud takistused ettevõtjate teelt. Selle saavutamiseks lihtsustab Kliimaministeerium keskkonnavaldkonna korraldust, et oleks hoitud nii loodusväärtused kui ka ettevõtjate huvid.
Möödunud aasta kevadel möödus 25 aastat ajast, kui Eestis alustati statistilise metsainventuuri (SMI) välitöödega. SMI ühe mõõteperioodi pikkus on viis aastat ja kuigi traktivõrku on perioodide lõikes muudetud, proovitükkide ja traktide arvu suurendatud, siis SMI esimese perioodi (1999–2003) alaliste proovitükkide asukohad on jäänud muutumatuks.
Kliimaminister Yoko Alender allkirjastas määruse, mille kohaselt võetakse kõre ja kivisisaliku kaitseks kaitse alla kolm uut püsielupaika ja laiendatakse kolme olemasolevat püsielupaika.
Number suurenes 13 võrra tänu andmete täpsustumisele. Lisaks eelnevale 121 tohib küttida Järva ohjamisalal neli hunti, Lõuna-Pärnumaa ohjamisalal kolm hunti, Lääne-Pärnumaa ohjamisalal kolm hunti ja Võru ohjamisalal samuti kolm hunti.
Tänane Ülle Harju lugu esitas hulga pooltõdesid ja mõningaid valeväiteid loodusmuuseumi püsiekspositsiooni rahastuse kohta. Olukorra selgitab algusest lahti kliimaministeeriumi kantsleri kohusetäitja Kristi Klaas.
Peaaegu kõigi Eesti omavalitsuste territooriumil kasvab riigimets. Seal puhatakse, käiakse marjul, sporditakse, sealt looklevad läbi erinevad teed ja rajad ning seal ka raiutakse, istutatakse uued puud ja hooldatakse neid. On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tegemas...