Pärast põhjalikku kaasamist on kliimakindla majanduse seadus esmakordselt jõudnud valitsuskabineti arutelule. Arutatavat eelnõud on täiendatud vastavalt enam kui 900le parandusettepanekule.
Novembriga sai läbi viimane meteoroloogiline sügiskuu ja aeg on teha ülevaade. Klimaatilise sügise alguseks saab sel aastal Eestis märkida 22.–29. september, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla 13 °C. Sügise algus oli Mandri-Eestis kaks-kolm nädalat ja saartel kuni üks nädal paljuaastasest keskmisest hiljem.
Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb normi piires või veidi kõrgem (norm -2,7..+1,6 °C). Sademeid on normi piires (norm 38..70 mm).
Tänavune november oli hämar, soe ja sajune. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 4,6 °C, mis on pikaajalisest keskmisest tervelt 2,5 °C kõrgem ja paigutas läinud novembrikuu alates 1922. aastast soojuselt esimese kuue hulka.
Kuumusega seotud surmade ja haiguste kohta õigeaegsete ning usaldusväärsete andmete kogumine on oluline, et kuumalainete ajal saaks kasutusele võtta vajalikud hädaabimeetmed. EEA (European Environment Agency) tänasest ülevaatest selgub, et 38st EEA liikme- ja koostööriigist jälgib kuumuse mõju tervisele 20.
Eile, 24. novembri varahommikul lõppes ÜRO kliimakonverents ehk COP29 , kus kõige olulisemaks küsimuseks oli ülemaailmse kliimarahastuse kokku leppimine.
2024. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 31 808 pilv-maa välku. See on ligi viiendiku võrra rohkem kui perioodi 2005–2023 keskmine, milleks on üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli tänavu äikest rohkem ligi 30%.
Eile, 18. novembril toimus Bakuus Aserbaidžaanis ÜRO kliimakonverentsi COP29 raames ministrite kõrgetasemeline arutelu, mille keskmes oli õiglane üleminek. Ümarlauda juhtis Eesti kliimaminister Yoko Alender.
Valitsus kinnitas, et Eesti nõustub Euroopa Komisjoni pakutud eesmärgiga vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heidet Euroopa Liidu üleselt 90% võrra eeldusel, et seda võimaldavad eeltingimused on täidetud. Eesmärgini jõudmiseks on muuhulgas vajalik uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine ELis.
Copernicuse kliimamuutuste teenus (C3S) ja Copernicuse atmosfääriseire teenus (CAMS), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu finantseerimisel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), mängivad keskset rolli maailma kliima- ja atmosfäärinäitajate jälgimisel ja aruandluses. Nende põhjalikud analüüsid ja andmed pakuvad olulisi teadmisi meie planeedi muutuvast seisundist, toetades...