Alanud on taotluste vastuvõtt Rannaleetide fondi “Sinilind” stipendiumideks
Eesti Rahvuskultuuri Fond (ERKF) võtab kuni 15. oktoobrini vastu taotlusi stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks.
Eesti Rahvuskultuuri Fond (ERKF) võtab kuni 15. oktoobrini vastu taotlusi stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks.
Läänemaal algasid Leidissoo loomuliku veerežiimi taastamistööd. Sel puhul toimus sümboolne avatseremoonia, millest võtsid osa projekti partnerid, kliimaministeeriumi esindajad ja teised loodusesõbrad.
Tänavuse augusti Eesti keskmine õhutemperatuur oli 15,8 °C, mis on pikaajalisest keskmisest ehk normist (1991–2020) 0,9 °C madalam. Väga jahe ei olnudki, sest alates 1922. aastast on esinenud jahedamaid augustikuid 39.
Lääne-Virumaal on augustikuu jooksul kahe juhtumi käigus tabatud kolm meest, keda on alust kahtlustada ebaseaduslikus jahipidamises. Mõlema juhtumi info pärineb kohalikelt jahimeestelt. Keskkonnaamet on alustanud meeste suhtes väärteomenetlust. Neist kahe mehe suhtes on Politsei- ja Piirivalveamet alustanud ka kriminaalmenetlust.
Sademeid on kuu vältel normi piires või veidi vähem (norm 52..63 mm). Kuivemaid päevi on enam kuu esimesel poolel. Pärast 15. septembrit on ilm muutlikum ja mõnikord jõuab meile sajuhooge.
Valitsus kinnitas täna Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2040. aasta kliimaeesmärgi uute detailide osas. Eesti toetab põhimõtteliselt 90% heite vähendamise eesmärki, kui täidetud on selle saavutamiseks vajalikud eeltingimused.
Copernicuse kliimamuutuste teenistus ja Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus on loonud uue tööriista Thermal Trace, mis võimaldab jälgida kuuma- ja külmastressi esinemist kogu maailmas.
Energeetika ja keskkonnaminister uuendas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) omaniku ootusi, seades senisest selgemalt fookusesse riigimetsa kestliku majandamise, puidu maksimaalse lisandväärtuse loomise ning puidumüügi läbipaistvuse suurendamise.
Ilmunud on Ameerika Meteoroloogia Seltsi iga-aastane kokkuvõte, mis kinnitab, et 2024. aasta oli Euroopas kõige soojem läbi mõõtmisajaloo.
Eesti rabad on oluliseks elupaigaks paljudele lagedust ning märgsust vajavatele kahlajaliikidele, mistõttu annab nende arvukus kiire indikatsiooni soo seisundi kohta. Mida lagedam ja märjem, seda rohkem esineb haudekoosluses ka kahlajaid.