Pärast põhjalikku kaasamist on kliimakindla majanduse seadus esmakordselt jõudnud valitsuskabineti arutelule. Arutatavat eelnõud on täiendatud vastavalt enam kui 900le parandusettepanekule.
Novembriga sai läbi viimane meteoroloogiline sügiskuu ja aeg on teha ülevaade. Klimaatilise sügise alguseks saab sel aastal Eestis märkida 22.–29. september, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla 13 °C. Sügise algus oli Mandri-Eestis kaks-kolm nädalat ja saartel kuni üks nädal paljuaastasest keskmisest hiljem.
Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb normi piires või veidi kõrgem (norm -2,7..+1,6 °C). Sademeid on normi piires (norm 38..70 mm).
Tänavune november oli hämar, soe ja sajune. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 4,6 °C, mis on pikaajalisest keskmisest tervelt 2,5 °C kõrgem ja paigutas läinud novembrikuu alates 1922. aastast soojuselt esimese kuue hulka.
Kuumusega seotud surmade ja haiguste kohta õigeaegsete ning usaldusväärsete andmete kogumine on oluline, et kuumalainete ajal saaks kasutusele võtta vajalikud hädaabimeetmed. EEA (European Environment Agency) tänasest ülevaatest selgub, et 38st EEA liikme- ja koostööriigist jälgib kuumuse mõju tervisele 20.
Eile, 24. novembri varahommikul lõppes ÜRO kliimakonverents ehk COP29 , kus kõige olulisemaks küsimuseks oli ülemaailmse kliimarahastuse kokku leppimine.
2024. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 31 808 pilv-maa välku. See on ligi viiendiku võrra rohkem kui perioodi 2005–2023 keskmine, milleks on üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli tänavu äikest rohkem ligi 30%.
Eile, 18. novembril toimus Bakuus Aserbaidžaanis ÜRO kliimakonverentsi COP29 raames ministrite kõrgetasemeline arutelu, mille keskmes oli õiglane üleminek. Ümarlauda juhtis Eesti kliimaminister Yoko Alender.
16. september on rahvusvaheline osoonipäev. Täna, 38 aastat tagasi sõlmiti Montreali protokoll, mille eesmärk on kaitsta osoonikihti ja lõpetada järk-järguliselt seda kahandavate ainete tarbimine ning tootmine.
RMK toetab taas rakendusuuringute rahastamist, mille keskmes on tänavu säästev metsandus. Prioriteetsete uurimisteemadena on RMK teadusnõukogu ja RMK juhatus välja toonud üheliigiliste noorendike ja latimetsade ökoloogiliste väärtuste kujunemise ja kujundamise, bioloogiliste kahjustuste ennetamise ja nendest taastumise lehtpuupuistutes ning puude suremuse ja tagajärgede ennetamise.