Alates esmaspäevast, 1. jaanuarist muutus biojäätmete eraldi kogumine kohustuslikuks. Neid tuleb nüüd kas tekkekohal üle anda või kodus nõuetekohaselt kompostida. Kui linnades ja alevikes on biojäätmeid mõistlik koguda konteinerisse, mida tühjendab graafiku alusel jäätmevedaja, siis eramajades või maapiirkondades võib olla sobilikum valik koduaias kompostimine.

Omavalitsusel võib olla jäätmevedajaga eraldi kokkulepe, et surnud nälkjad saaks panna biojäätmete konteinerisse. Sellisel juhul tuleb aga jälgida, et biojäätmete konteinerisse ei satuks elusad võõrnälkjad, kes võiksid sealt loodusesse tagasi pääseda.

Kliimaministeeriumi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) koostöös valminud määrus loob toetuse biometaani sisestuspunkti rajamiseks gaasi ülekandevõrku, suurendab kodumaise taastuvgaasi osakaalu ning toetab energiasüsteemi varustuskindlust.

KIKi metsaosakonna juhataja Gunnar Reinapu: senise üksikute säilikpuude jätmise valdava praktika asemel võiksime enam jätta metsa ökosaari, et raie mõju ümbritsevale keskkonnale oleks võimalikult väike.

2023. aasta ilm kinkis meile nii rekordiliselt soojasid kui ka päikesepaistelisi kuid ning maksimaalsel hulgal keskmiste õhutemperatuuridega päevi. Aasta kujunes ilmastiku poolest isepäiseks ja vastuoluliseks, pakkudes nii üleujutusi kui põuda, vihmasadusid kui päikesepaistet ning eriliselt pikka klimaatilist suve.

2023. aasta ilm kinkis meile nii rekordiliselt soojasid kui ka päikesepaistelisi kuid ning maksimaalsel hulgal keskmiste õhutemperatuuridega päevi. Aasta kujunes ilmastiku poolest isepäiseks ja vastuoluliseks, pakkudes nii üleujutusi kui põuda, vihmasadusid kui päikesepaistet ning eriliselt pikka klimaatilist suve.

2023. aasta ilm kinkis meile nii rekordiliselt soojasid kui ka päikesepaistelisi kuid ning maksimaalsel hulgal keskmiste õhutemperatuuridega päevi. Aasta kujunes ilmastiku poolest isepäiseks ja vastuoluliseks, pakkudes nii üleujutusi kui põuda, vihmasadusid kui päikesepaistet ning eriliselt pikka klimaatilist suve.

„2023. aasta metsanduses pakkus nii üllatusi kui oodatud tulemusi. Üheks olulisemaks märkamiseks oli möödunud kevadel Lõuna- ja Kagu-Eestis tugevalt raagu söödud kased ja ka teised lehtpuud. Kasevõrad olid paljaks söödud metsa-külmavaksiku poolt, teistel lehtpuudel tegutses peamiselt harilik külmavaksik. Kokkuvõttes võib aga öelda, et oli tavapärane seireaasta ja midagi drastiliselt muutunud ei...