Maa-ameti 3D kaardirakendus täienes kolme uue andmekihiga. Linnadele lisandusid analüütilised ja realistlikud taimkatte mudelid ning Tallinnale Nõmme linnaosa keskuse võrkmudel.

Maa-ameti andmetel tehti 2022. aastal haritava maaga 1452 ostu-müügitehingut, mida on viiendiku vähem kui aasta varem. Samas tehingute koguväärtus jätkas kasvu ja oli 110,1 miljonit eurot, käive suurenes 2021. aastaga võrreldes poole miljoni euro võrra.

Teadlikkus kliimamuutuste hävitavast mõjust inim- ja keskkonnale pole sundinud veel riike piisavalt kiiresti kasvuhoonegaaside teket piirama. Värske uuring aga kinnitab, et inimeste tegevusel tekkinud kliimamuutused võtavad meilt elamisväärse elukeskkonna.

Kolmapäevast reedeni New Yorgis toimuva veekonverentsiga soovib ÜRO survestada maailma riike astuma otsustavaid samme vee senisest jätkusuutlikumaks majandamiseks. Veekonverents leiab taas aset pärast ligi 50-aastast pausi. Paljud küsimused, mida arutati ÜRO esimesel veekonverentsil 1977. aastal Argentiinas, on aga endiselt lahendamata.

Keskkonnaministeerium arutab koos ettevõtete ja teiste huvitatud osapooltega, milline seisukoht võtta Euroopa Komisjoni tehtud ettepaneku suhtes karmistada pärast 2030. aastat raskeveokite CO2-heite norme.

Tänase hääletusega Euroopa Liidu energeetikanõukogus said maakasutuse ja metsanduse ehk LULUCFi ning jõupingutuste jagamise sektorite kliimaeesmärgid ja sisepõlemismootoriga autode keeld lõplikult kokku lepitud. Vastuvõtmist ootavad veel vaid ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi muudatused.

Kas teadsid, et biojäätmetest saab toota kompostmulda ning busside ja autode kütuseks biogaasi? Ehkki kodune sortimine võib esiti tunduda keerukas, teeb uus harjumus head nii loodusele kui rahakotile.

Eesti tööstus- ja energeetikaettevõtete CO2 heitkogus kasvas aastaga kokku ligi 23% ehk umbes 1,6 mln tonni. Heitkoguse kasvu vedas elektri tootmine põlevkivist.

Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel on õhusaaste Euroopa Liidus jätkuvalt peamine varajast surma põhjustav keskkonnategur, mille mõju on koguni suurem kui liiklusõnnetustel. Eesti õhukvaliteedi parandamiseks kinnitas keskkonnaminister Madis Kallas õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020-2030.

Kuni 2027. aastani uuendatakse Euroopa Liidu toetustega umbes 1850 eramu küttesüsteemi, edendatakse ringmajandust, parandatakse ilmaprognooside kvaliteeti, taastatakse soode looduslikkust ning suurendatakse elurikkust linnades.