28. veebruaril teisaldas Keskkonnaamet asendustäitmisega Kanakülas Halliste jõe ehituskeeluvööndisse püstitatud peegelmaja.

Keskkonnaamet leidis partneri, ettevõtte AS Epler & Lorenzi, kellega koostöös korraldatakse võimaliku keskkonnareostuse ennetamiseks Tallinnas Silikaltsiidi tänaval reformimata riigimaal asuvast kuurist ladestatud värvitünnide koristamine. Lisaks on töövõtjal kohustus tõkestada edasine ligipääs antud krundile, et takistada sinna uute jäätmete vedamist. Töödega alustatakse täna.

Keskkonnaamet kuulutas veebruari alguses välja konkursi Aakre, Hummuli, Tõrva, Uniküla, Vana-Otepää, Kaansoo, Lahmuse, Paistu, Paldiski ja Vormsi jahipiirkondade kasutajate leidmiseks. Kõigi nimetatud jahipiirkondade kasutusõiguse load lõppevad selle aasta 31. mail.

Keskkonnaameti süsteemne järelevalve pesitsusrahu kaitseks on kavandatud 15. aprillist 30. juunini. Täna tutvustas Keskkonnaamet pesitsusrahust kinni pidamise kontrollimise juhendit, prioriteete ja korraldamise temaatikat Keskkonnaministeeriumile. Juhendit on tutvustatud ka kodanikuühendustele ja metsamajandajatele.

Keskkonnaameti poolt ette valmistatud määruse eelnõu järgi on kavas võtta kaitse alla 15 uut lendorava püsielupaika ning muuta 10 olemasoleva püsielupaiga piire. Lisaks on plaanis muuta lendorava püsielupaikade piiranguvööndi kaitsekorda. Määruse kehtestamisel suureneb lendorava püsielupaikade pindala 1614 ha võrra.

Valitsus kinnitas viimased ülevaatamist ja uuendamist vajanud kaitsealade kaitse-eeskirjad. Sellega jõudis lõpule Keskkonnaministeeriumi mitu aastat kestnud töö, mille käigus viidi kõik kaitse-eeskirjad kooskõlla looduskaitseseadusega.

Eesti tööstus- ja energeetikaettevõtete CO2 heitkogus kasvas aastaga kokku ligi 23% ehk umbes 1,6 mln tonni. Heitkoguse kasvu vedas elektri tootmine põlevkivist.

Reedel, 31. märtsil asetati Jõgeval Suur tänav 30 aadressil keskkonnaameti tehnoloogiahoonele nurgakivi ning maksimumkõrguse saavutamise puhul toodi alla sarikapärg.

Kava eesmärk on Eesti ühiskonna toimimine ja arenemine rahumeelselt koos looduslike, tugevate ja ökoloogilist funktsiooni täitvate tolmulestadega. Seetõttu on kava koostamisel arvestatud nii ökoloogilise, majandusliku kui ka sotsiaalse aspektiga.

Kuigi viimastel aastatel harjusid inimesed endisel Sindi paisualal kala püüdma, on nüüd püük kalade kaitseks seal aastaringselt keelatud.