Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 96 isendit. See on ligikaudu 10% karude arvukusest ning lähedal aastasele juurdekasvule.

Eesti rahvusparkide noori esindasid Hans Portsmuth Matsalust ja Mathew Trenholm Alutaguselt. Mentorina osales Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna spetsialist Kalle Kõllamaa.

Keskkonnaamet uuendas II kaitsekategooriasse kuuluva haruldase taimeliigi kuninga-kuuskjala kaitse tegevuskava, kus on välja toodud liigi peamised ohutegurid ja tegevused liigi kasvukohtade kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks.

Paljude meie veekogumite tervis ei ole hea ja need vajavad ravi. Kuidas nende seisundit parandada? Eelmisel sügisel valminud pikem terviseplaan on nagu retsept, mis iga veekogumi puhul annab ette ravijuhised. Terviseplaani alusel koostab Keskkonnaamet tegevuskava, mis sisaldab kontsentreeritumalt ravivõtteid, mida vastutavad osapooled läbi viima peavad.

RMK plaanib seemnevaru täiendada ligi 650 kilogrammi männiseemnetega. Kuusekäbid jäävad sel aastal aga korjamata, sest kahjurid on neid liialt rikkunud.

Copernicuse andmebaasi ERA5 andmetel oli 2025. aasta maailmas soojuselt kolmas mõõteajaloos. Aasta oli kõigest marginaalselt (0,01 °C võrra) jahedam kui aasta 2023 ja 0,13 °C võrra jahedam rekordiliselt soojast 2024. aastast. Viimased 11 aastat on olnud kõige soojemad aastad vaatlusajaloos. Maakera viimase kolme aasta (2023–2025) temperatuuride keskmine on enam kui 1,5 °C võrra kõrgem...

Keskkonnaamet kinnitas äärmiselt haruldase taimeliigi mägi-kadakkaera kaitse tegevuskava. Mägi-kadakkaera levik Eestis piirdub ainult ühe loodusliku populatsiooniga. Senine kaitsekorraldus on toetanud liigi säilimist ja aidanud kaasa arvukuse suurenemisele. Lähiaastate kaitse-eesmärk on tagada, et mägi-kadakkaera arvukus ja kasvukohtade pindala säiliksid vähemalt praegusel tasemel.

Kliimaministeerium katsetab väikekiskjate arvukuse reguleerimist sihipärasemalt kaitstavatel aladel, et parandada maas pesitsevate lindude pesitsemisedukust ja seeläbi nende seisundit. Meetme tõhusust kinnitavad nii Eesti pilootprojektid kui ka teiste Euroopa riikide kogemus.

RMK Põlula kalakasvatuskeskus lõpetas sügisese asustamisperioodi, mille jooksul viidi Eesti jõgedesse ja rannikuvetesse kokku üle 230 000 noorkala.

Euroopa Liidu keskkonnaministrid leppisid kokku Eesti seisukohaga ühtivas kliimamuutuste pidurdamise vahe-eesmärgis 2040. aastaks: vähendada kasvuhoonegaaside heidet 90% võrra, kui selleks on täidetud vajalikud eeltingimused. Lisaks otsustati ETS2 aasta võrra edasi lükata.