Tänavune suvi oli Eestis normist soojem, Eesti keskmisena oli sademeid normist pisut vähem ning päikesepaistet normist pisut enam.

Kliimaministeerium soovib kehtestada tasu metsade raadamisele ehk metsamaa muutmisele muu kasutusotstarbega maaks, näiteks parklaks, teeks või hoonestatud alaks. Raadamisõiguse tasu võtab arvesse raadamise mõju loodusele ning laekunud tasu omakorda suunatakse Eesti metsadesse seotud süsinikuvaru suurendamiseks, elurikkuse taastamiseks ning kliimasõbralike metsandusvõtete toetamiseks.

Tänasest, 4. septembrist saab KIKist taotleda toetust erinevatele looduskaitse tegevustele. Looduskaitse programmi taotlusvooru eelarve on 962 100 eurot, mis jaguneb kolme alamprogrammi vahel.

Kliimaministeeriumi juhitud keskkonnaprojekti „Virumaa veed puhtaks“ raames puhastatakse Pahnimäe endise asfaltbetoonitehase territooriumil 400 kuupmeetrit reostunud pinnast tootmisjääkidest, mis ohustavad sealset põhjavett. Puhastustöödega alustatakse augustis ning need kestavad 14 kuud.

Täna alustas tööd teadlastest ja valdkondlikest ekspertidest koosnev Kliimanõukogu, kes asub kliimaseaduse ettevalmistamistel nõustama valitsust, riigikogu, ministeeriume ja huvirühmi. Kliimanõukogu juhiks valiti tänasel avakoosolekul liikmete ettepanekul Tartu linnaarhitekt ning ruumiloome osakonna juht Tõnis Arjus.

2023. aastal toimus kõre ehk juttselg-kärnkonna seire 19 seirealal, mis paiknesid Lääne, Pärnu, Harju ja Saare maakonnas. Sigimishooaeg oli seekord kahepaiksetele, sh kõrele, raske – külm kevad, pikk põuaperiood ja looduslikud vaenlased olid tõenäoliselt põhjuseks, miks nii mõneski kohas ei loendatud seekord ühtegi isendit.

Kuuse-kooreüraskite paljunemine ning levik sõltuvad ilmastikust ja muudest looduslikest teguritest. Igal aastal korraldab Keskkonnaagentuur Mandri-Eestis üraski seiret, mis võimaldab metsaomanikel metsakaitselisi tegevusi paremini planeerida ning nüüd saab pidevalt uuenevaid seireandmeid vaadata mugavalt Keskkonnaportaalist.

Looduskaitsekoerad võivad olla suureks abiks raskesti uuritavate liikide tegevusjälgede tuvastamiseks looduses. Keskkonnaamet korraldab koos partneritega praktilise seminari, mille käigus tutvustatakse lõhnakoerte kasutamise võimalusi liikide inventuuridel ja seiretööl.

Lendorava seiret on nüüdseks korraldatud juba 30 aastat. Iga-aastaselt kontrollib Keskkonnaagentuur kõiki Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kantud lendorava leiukohti ja lisaks inventeeritakse ka teisi sobivaid elupaiku. 2023. aastal kontrolliti erinevate tööde raames ühtekokku üle 3 000 metsaeraldise. Kui algaastatel olid aluseks puistuplaanid, siis nüüd on peamiseks lähteandmestikuks lendorava...

2022.aasta põhjaveebilansi aruandele tuginedes võib järeldada, et põhjavee tarbimine kõigis alamkategooriates on võrreldes aastatagusega kerges tõusutrendis, jäädes üldjoontes siiski samasse suurusjärku. Ajaloo rekordtasemele on aga jõudnud mineraalvee ammutamine.