Kevadrändel hanede ja laglede vaatlused toitumisaladel 2025
Hanede leviku ja liikide jaotumise väljaselgitamine Eestis
Hanede leviku ja liikide jaotumise väljaselgitamine Eestis
Kevadeti on põldudel ja rohumaadel peatumas ja toitumas märgata suuri hane- ja lagleparvi, kus korraga võib olla esindatud mitmeid erinevaid liike. Iga-aastased vabatahtlikud vaatlused aitavad täiendada riiklikku seiret ning piisavalt suure valimi korral saame välja selgitada liikide erisuse ja jaotumise ruumis ning pikema perioodi jooksul ka muutused liikide levikus ja arvukuses.
Iga-aastane tänavate kevadpuhastus on hädavajalik, kuid see on tulemuslik vaid siis, kui kasutatakse õigeid võtteid. Tänavapuhastuses on oluline järgida elanike tervise ja keskkonnakaitse vaatest olulisi põhimõtteid.
Maikuuga sai läbi viimane meteoroloogiline kevadkuu ja aeg on teha ülevaade. Eesti keskmisena saabus klimaatiline kevad 20. aprillil, st et ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv tõus on üle +5 °C.
Maikuuga sai läbi viimane meteoroloogiline kevadkuu ja aeg on teha ülevaade. Eesti keskmisena saabus klimaatiline kevad 20. aprillil, st et ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv tõus on üle +5 °C.
Konverents toimub koos traditsioonilise Mullapäevaga Tartus Eesti Maaülikooli aulas aadressil F. R. Kreutzwaldi tn 1a. Lisaks saavad huvilised jälgida sündmust ülekande vahendusel veebis.
Jutuks tuleb, mil moel saadakse ülevaade sõjakollete keskkonnakahjudest ja kuidas mõjutab muutuv kliima riikide kaitsestrateegiaid.
7. juunil otsisid Keskkriminaalpolitsei ja Keskkonnaameti ametnikud läbi Olerexi peakontori, et selgitada välja, kas AS Olerex on esitanud Maksu- ja Tolliametile teadlikult valeandmeid, et vabaneda vedelkütuse seadusest tulenevast biokütuse nõude täitmisest. Praegu ei ole kellelegi kahtlustust esitatud ja uurijad koguvad tõendeid, mille alusel on võimalik tuvastada, kas, kelle korraldusel ja miks...
Eesti asub suhteliselt veerohkes piirkonnas, kus keskmine aastane sademete hulk on 600–750 mm, millest ligikaudu 50% moodustab äravool. Eesti veevarud koosnevad peamiselt pinnaveest (jõed, järved ja rannikualad) ning põhjaveest.
Eestis on enamike saasteainete sisaldused välisõhus ühed Euroopa madalaimad ning meie välisõhu kvaliteet on võrreldav põhjamaadega.