2025. aasta kalaks on valitud salapärane ja sitke rändur – angerjas. Heidame pilgu angerja argipäevale ning avaneb võimalus elada kaasa ka tema kriitilisematele eluperioodidele.
Keskkonnaagentuur kutsub 20. veebruaril osalema veebiseminaril, mille käigus tutvustame käesoleval aastal lennundusmeteoroloogia valdkonnas rakendatud olulisemaid muudatusi.
Tooma soojaam on ainulaadne nii Eestis kui ka Euroopas. Süstemaatilisi soohüdroloogilisi ja -meteoroloogilisi vaatlusi ning mõõtmisi alustati seal juba 1950. aastal.
2025. aasta esimene kuu kulges talvele ebatüüpiliselt soojalt, väga sajuselt ja sombuselt. Keskmine õhutemperatuur oli 0,9 kraadi ehk 4 kraadi normist soojem (norm -3,1 kraadi). Alates 1922. aastast on see soojuselt 4. kohal ja alates 1991. aastast 2. kohal.
Peatselt on käes aeg kuuse-kooreüraski tõrje kevadiseks esimeseks etapiks, milleks on püünispuude langetamine.
Euroopa merendussektor teeb küll edusamme jätkusuutlikkuse suunas, kuid peab lähiaastatel suurendama oma jõupingutusi, et saavutada ELi kliima- ja keskkonnaeesmärgid, milleks on vähendada energiakasutust, saastamist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning paremini kaitsta bioloogilist mitmekesisust.
Rõngastamine on teaduslik meetod, mis aitab koguda väärtuslikku teavet lindude ja nahkhiirte rände, eluviiside ja populatsioonide kohta. Eestis on see tegevus pikka aega toimunud riigi toel, kuid süsteemi täiendamine on muutunud hädavajalikuks – selgemad reeglid, suurem vastutus ja jätkusuutlikum korraldus. Muudatused toovad kaasa selgema õigusraamistiku, parema andmekogumise ning osalustasu...
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Enamik andmeid pärinevad ERA5 järelanalüüsi andmebaasist, mis põhineb miljarditel mõõtmisandmetel...
Möödunud aasta kevadel möödus 25 aastat ajast, kui Eestis alustati statistilise metsainventuuri (SMI) välitöödega. SMI ühe mõõteperioodi pikkus on viis aastat ja kuigi traktivõrku on perioodide lõikes muudetud, proovitükkide ja traktide arvu suurendatud, siis SMI esimese perioodi (1999–2003) alaliste proovitükkide asukohad on jäänud muutumatuks.
Tuuleenergia osakaal Eesti elektritootmises mängib olulist rolli riikliku energia- ja kliimakava eesmärkide saavutamisel. Maismaa tuuleparkide arenduste hetkeseisust ülevaate saamiseks koostasime koostöös Kliimaministeeriumi ning Maa- ja Ruumiametiga kvartaalse ülevaate.