Pärast põhjalikku kaasamist on kliimakindla majanduse seadus esmakordselt jõudnud valitsuskabineti arutelule. Arutatavat eelnõud on täiendatud vastavalt enam kui 900le parandusettepanekule.

Reostus, liigne kasutus, elupaikade seisundi halvenemine ja kliimamuutuse suurenev mõju on olulised surveallikad Euroopa vete seisundile. Euroopa järvede, jõgede ja põhjavee vastupanuvõime ja seisundi parandamine on prioriteet, tagamaks kvaliteetset vett nii inimestele kui ka loodusele.

Novembriga sai läbi viimane meteoroloogiline sügiskuu ja aeg on teha ülevaade. Klimaatilise sügise alguseks saab sel aastal Eestis märkida 22.–29. september, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla 13 °C. Sügise algus oli Mandri-Eestis kaks-kolm nädalat ja saartel kuni üks nädal paljuaastasest keskmisest hiljem.

Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb normi piires või veidi kõrgem (norm -2,7..+1,6 °C). Sademeid on normi piires (norm 38..70 mm).

Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur tuleb normilähedane (norm -4,7..-0,3°C). Sademeid on normi piires (norm 38..61 mm), mõnes kohas ka keskmisest enam, mis eelkõige tuleb alla kuu esimesel ja uuesti viimasel kolmandikul.

Keskkonnaamet tunnistas korrastatuks Hiiumaal asuva Pihla turbatootmisala. See on esimene kehtiva keskkonnaloaga turbatootmisala, mis on sel sajandil korrastatud. Korrastamise eesmärgiks oli taastada veerežiim ja luua eeldused soo taastumiseks. Korrastatud ala pindala on 248,5 hektarit.

Eesti ja Läti puisniitude taastamise projekti PuisniiduLife ehk WoodMeadowLIFE (LIFE20 NAT/EE/000074) raames paigaldati Keskkonnaameti tellimusel Eesti projektialadele puisniitude väärtusi, levikut ja seisundit tutvustavad teabetahvlid.

Tänavune november oli hämar, soe ja sajune. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 4,6 °C, mis on pikaajalisest keskmisest tervelt 2,5 °C kõrgem ja paigutas läinud novembrikuu alates 1922. aastast soojuselt esimese kuue hulka.