Viimasel ajal räägitakse, et ESG ehk kestlikkusaruandlusega seotud aspektide olulisus hakkab moest välja minema ning korporatsioonid, aga ka riigid, taganevad võetud kohustustest.

Kliimaministeerium uuendab koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega (KIK) erametsanduse toetussüsteemi, et suurendada elurikkust Eesti metsades ja kujundada kliimakindlamaid metsi.

20. oktoobril algab taas lõheliste kuderahu aeg. See tähendab, et enamikel lõhejõgedel on kalapüük keelatud. Nagu igal aastal, alustavad Keskkonnaameti järelevalveinspektorid koostöös teiste Keskkonnaameti töötajate ja vabatahtlike kalakaitsjatega lõhejõgedel tihendatud kontrollidega.

Augusti lõpust kuni 5. oktoobrini küttisid jahimehed Eestis üle 2000 metssea, mis on kaks korda rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil.

8.–9. oktoobril toimus Pärnumaal Ojakol seminar „Üleujutusteks valmistumas – riskid, teadmised ja lahendused“, mille eesmärk oli tugevdada Eesti valmisolekut üleujutuste ennetamiseks ja nendega toimetulekuks, tuues kokku teadlased, päästjad, omavalitsused ja poliitikakujundajad.

Soomaa rahvuspargi puhul on tegemist suurelt jaolt üle ujutatud alaga, mistõttu on seal väga keeruline tavapäraste ennetusmeetmetega kiskjate eest karja kaitsta. Keskkonnaamet on seetõttu andnud piirkonnas välja kuus eriluba hundi nuhtlusisendite küttimiseks, realiseeritud on nendest hetkel üks. Sellisel kujul enne piirkonda küttimislube väljastatud ei ole.

30.–31. oktoobril toimub Saaremaal Riigimetsa Majandamise Keskuse korraldatav looduskaitsekonverents, mille fookuses on elupaikade kaitse ja taastamine. Konverentsile oodatakse teadlasi, ametnikke, kogukondade esindajaid, looduskaitsepraktikuid ning kõiki teisi, kes on huvitatud või tööalaselt puutuvad kokku looduslike elupaikade kaitse ja taastamisega.

Keskkonnaametis on valminud tööversioon metsade kaitsemeetmete rakendamise kavast, mis annaks metsaomanikule võimaluse loodusväärtuseid hoides siiski oma metsi majandada. Kava ja selle alusel koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise programm on 20. oktoobrini avalikul väljapanekul.

Igal aastal kogutakse seireandmeid ja pannakse kokku tervikpilt sellest, kui hästi meie jõed, järved ja rannikuvesi toimivad. 2024. aasta vahehinnang toob meile mitmekesise ja kohati ka vastuolulise pildi: on nii rõõmustavaid edusamme kui ka murettekitavaid probleeme.

2026. aasta karuputke tõrjeks on riiklik rahastus täies mahus tagatud. Kõik tõrjet vajavad karuputke kolooniad nii riigi- era- kui munitsipaalmaadel on võimalik 2026. aastal tõrjuda riikliku tellimusena. Omavalitsused ja eraomanikud on teretulnud panustama võõrliikide tõrjesse vabatahtlikult.