Sügis oli normist soojem, päikesepaistet ja sademeid oli normist enam
Klimaatilise sügis alguseks saab sel aastal Eestis märkida 1.–5. oktoober, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla 13 °C.
Klimaatilise sügis alguseks saab sel aastal Eestis märkida 1.–5. oktoober, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla 13 °C.
Keskkonnaamet tuvastas Paldiskis Pakri maastikukaitsealal kooskõlastamata raietööd veekaitsevööndis. Tööd pandi seisma ning juhtumi täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks alustas Keskkonnaamet väärteomenetlust.
Eestis on kavas luua terviklik, uuendusmeelne ja erinevaid valdkondi ja nende vajadusi kajastav ning integreeriv maahõive seire- ja juhtimissüsteem. See on edaspidi aluseks jätkusuutlike maahõiveotsuste tegemiseks, hoides tasakaalu majanduse ja keskkonnahoiu vahel.
Keskkonnaamet kutsub üles kõiki puisniitude taastajaid/hooldajaid, valdkonna eksperte ja loodushuvilisi mõtlema sellele, mis tänastes puisniitude taastamispõhimõtetes vajaks muutmist, lisamist või täiendamist.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) liitub keskkonnahoidlike ettevõtete esindusorganisatsiooniga Rohetiiger, et koos tõhustada metsandusvaldkonna säästvat arengut ning edendada loodushoidlikke praktikaid.
Keskkonnaagentuur hoolitseb selle eest, et inimesed oleksid alati kursis kõige värskema ilmainfoga. Sünoptikud annavad talviseks laulupeoks ehk Tartu maratoniks teada, millist ilma on oodata Lõuna-Eestis selleks nädalavahetuseks.
Veebruaris alustab Keskkonnaamet järk-järgulist üleminekut rohelisele töö- ja vormiriietusele. Samasugust rohelist välivormi on juba mõned aastad kasutanud Politsei-ja Piirivalveameti piirivalvurid. Eri asutuste järelevalveametnikke eristavad välivormil olev asutuse nimetus ja embleemid.
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala allkirjastas koostöölepingu välispartneriga, mis aitab oluliselt tõsta Eesti õhuruumi ohutust, optimeerida lende ja sellega vähendada valdkonna keskkonnamõju.
Keskkonnaagentuuri blogis selgitame lühidalt miks ja kuidas ühte või teist metoodikat täpsemalt kasutada, et saada numbriline ülevaade metsamaast ja sh kaitsealusest pinnast.
Eesti vetes on pea 700 laevavrakki, millest 55 on hinnatud keskkonnaohtlikuks – st nad on reostusohtlikud, kaetud kummitusvõrkudega või on erinevate lõhkekehadega pardal. Keskkonnainvesteeringute Keskus ning Politsei- ja Piirivalveamet tegid koostöös allveeuuringud kolmele kõige ohtlikumale vrakile.