Avaldasime Keskkonnaagentuuri blogis õhusaasteainete heitkogustest videoloo ja põhjalikuma postituse, kus toome välja 8 tulemust õhusaasteainete heitkoguste viimastest trendidest.
Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni globaalse kliima raport 2022 paneb fookuse peamistele kliima indikaatoritele – kasvuhoonegaasid, temperatuur, maailmamere veetaseme tõus, ookeanide soojus ja hapestumine, merejää ja liustikud. Samuti rõhutab kliimamuutuste ja ekstreemsete ilmaolude mõjusid.
Maailmas sõidab iga sekund üks veoautotäis riideid prügimäele või põletusahju. Ka Eestis pole tekstiilijäätmete ümbertöötlemiseks veel head lahendust, kuid lootus peitub koostöös teiste riikidega.
Eestis on täna 0,6 autot inimese kohta ning praeguse prognoosi järgi liigub meie teedel järgmisel aastal juba miljon autot. See on muljetavaldavalt suur arv ning selle peatamiseks tuleb midagi ette võtta.
Keskkonnaagentuuri ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) seirealadel märgati aprilli viimasel nädalal, et kooreüraskid on talvitumispaikadest väljumas. Kohati oli lendlus piirkonniti massiline. Seega tuleks hiljemalt enne järgmiste soojade ja kuivade kevadilmade saabumist metsaomanikel üles panna feromoonpüünised. Kuuse-kooreüraski vaatluseid saab edastada Loodusvaatluste nutirakenduse abil.
Eelmisel suvel avas Põhja-Tallinnas Kopli 93 uksed pealinna esimene kogukondlik parandustöökoda, kus on huvilistele kohapeal olemas kõik baastööriistad mööbli restaureerimiseks, parandamiseks või uute detailide tegemiseks. Samuti on olemas meister, kelle käe all uusi teadmisi ja oskusi omandada ja kasutusele võtta.
18. mail tähistab rahvuslik ilmateenistus oma 104. tegutsemisaastat. Ka seekord oleme ühendanud jõud Muuseumiöö programmiga ning kutsume kõiki ilmahuvilisi 20. mail külla.
Möödunud seireaasta oli mitmekesine – kui Kabli linnujaamas oli tavapärasest rahulikum, siis hallhüljeste ja ööliblikate loendamistel löödi rekordeid.
Alates tänasest võib Keskkonnaagentuuri veebilehel ilmateenistus.ee jälgida operatiivselt Peipsi järve ilma- ja laineolusid, sest Mustveest 9 kilomeetri kaugusel asuv poijaam edastab taas õhutemperatuuri ja tuuleandmeid ning olulist laineinfot.
Keskkonnaagentuuri iga-aastasest looduskaitse ülevaatest selgub, et Eesti maismaast on kaitse all 19,6% ja kaitsealune ala moodustab riigi kogupindalast 23%. Kokku oli 2022. aasta lõpuks Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) 4 331 kaitstavat loodusobjekti kogupindalaga 1 617 438 ha. Võrreldes 2021. aastaga lisandus 212 objekti ja kaitsealune pindala kasvas 2 680 ha võrra.