Jõulupühadel ehtis Eesti kodusid ligemale 9000 riigimetsast toodud kuuske.

Valitsus võttis bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks vastu seitsme loodus- ja maastikukaitseala kaitse-eeskirja muudatused, millega kaotatakse looduskaitseliselt mittevajalikud piirangud või asendatakse need vähem halduskoormavatega.

Käesolevast aastast algava LIFE SIP WetEST projektiga parandatakse Lääne-Eesti vesikonna seisundit järgmise 9 aasta jooksul hõlmates laia teemade ringi alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projekti maksumus on kokku 29,8 miljonit eurot, millest 60% rahastab Euroopa Komisjon ning 40% on Eesti riigi kaasfinantseering.

2024. aasta oli eriliselt soe, päikesepaisteline ja sademeid tuli normist vähem.

Tänasest jõustunud Euroopa Liidu uuendatud asulareovee puhastamise direktiivi järgi karmistuvad lähiaastatel reoveepuhastite puhastusnõuded, seirenõuded, suureneb ühiskanalisatsiooniga liitunute hulk ning reoveepuhastussektor liigub energianeutraalsuse suunas.

Seitsmes erinevas RMK külastuskeskuses saab kuni 14. jaanuarini imetleda omapäraseid valgusinstallatsioone.

Ülevaade Kliimaministeeriumi valdkondades 1. jaanuaril 2025. aastal jõustuvatest olulisematest seadusemuudatustest.

2025. aastal vaadatakse üle riiklik keskkonnahariduse korraldus. Laste ja noorte keskkonnahariduse parandamiseks suunatakse rahastus otse keskkonnahariduskeskustele. Valdkonna laiem korraldamine on samuti üle vaatamisel.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) puhastab Kohtla-Järve endise asfaltbetoontehase territooriumi jääkreostusest. Projekti eesmärk on eemaldada pinnasest naftasaadused, et ennetada reostuse levikut põhjavette.

Eesmärgiks oli välja töötada uus metsaandmete kombineerimise ja osapoolte vahel liigutamise lahendus. Meetod võimaldab edaspidi minna Eesti puidusektoris üle andmepõhisele aruandlusele raadamismäärusega pandud kohustuste täitmiseks. Keskkonnaagentuur on tänaseks loonud uudse lahenduse prototüübi.