11.-22. novembril toimub Bakuus, Aserbaidžaanis ÜRO kliimakohtumine ehk COP. Seekordse COPi läbirääkimiste raskuskeskmeks saab olema järgmise kliimarahastuse eesmärgi kokku leppimine.

Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kutsuvad kõiki huvilisi osa võtma avaandmete häkatonist, mis toimub 29.–30. novembril Tallinnas. Eesmärgiks on leida uusi lahendusi Keskkonnaagentuuri meteoroloogia-, hüdroloogia- ja keskkonnaandmete praktiliseks kasutamiseks, et edendada ja soodustada andmepõhist otsustamist ja innovatsiooni Eesti digiühiskonnas.

Palju räägitakse prügi sorteerimisest, aga olulisem probleem on, miks seda üldse tekib?

Valminud on 2022. aasta hüdroloogiline aastaraamat, kus anname ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toome välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.

Säästmaks kuusikuid massilisest kahjust, mida tekitavad tüvekahjurid, on aeg alustada kahjuritõrjega, mille esimene faas on kuuse-kooreüraskile asustamiseks püünispuude paika sättimine.

Viimastel päevadel ja kuul on ilmunud mitmeid artikleid metsastatistika teemal. Olles mures võimaliku eksitava informatsiooni leviku pärast ning tasakaalustatuma arvamuse kujundamiseks soovime omalt poolt kommenteerida olulisemaid väiteid.

Täna ilmunud blogipostituses räägime sellest, kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge kohe ja mugavalt ning teha keskkonnale ja endale kasulikumaid valikuid.

„Ühe aasta (2024) lõikes oli üks põnevaid ja mõnevõrra ohtlikke olukordi pakkunud keskmine aasta. Pikaajaliste andmete põhjal näeme aga kinnistuvaid hälbeid „keskmisest“. Keskmine kevadsuurvesi veebruaris, valingvihmadest põhjustatud uputused suvel, tulvad ja jääummistused talvel. Meie teha on valmisolek, kohanemine ja toimetulek – sõnaga, kerksus,“ võtab aasta kokku kliimaosakonna juhataja Jana...

Vete terviseplaani ehk veemajanduskava koostamise arutelud on jõudnud järjekorras 14. aruteluni. 22.aprillil kl 13-15 räägime põhjavett mõjutavatest koormusallikatest, kuna kohe on valmimas analüüs, mis vastab küsimusele, et mis siis põhjavett mõjutab.

Keskkonnaagentuur hakkab analüüsima teiste riikide kogemusi tuulikujäätmetega tegelemisel. Ehkki Eestis kehtivates seadustes on jäätmeks saanud tuulikute käitlemise raamistik paigas, kogutakse teadmisi, kuidas praktikas ringlussevõttu paremini korraldada.