Keskkonnaagentuuri Kabli linnujaamal on sel sügisel käimas 56. hooaeg. Möödunud 55 hooaja jooksul on seal rõnga jalga saanud 738 695 lindu.

Äsja lõppes pea kaks aastat kestnud Euroopa Liidu poolt rahastatud projekt „Elurikkuse kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise raamistik Eestis“, mille tulemusena valmis metoodiline raamistik ja tegevuskava Eesti looduskaitse tulemuslikkuse hindamiseks.

20. oktoobril algab lõheliste kuderahu aeg, mis tähendab, et enamikel lõhejõgedel on kalapüük keelatud. Seetõttu alustavad Keskkonnaameti järelevalveinspektorid koostöös teiste Keskkonnaameti töötajate ja vabatahtlike kalakaitsjatega lõhejõgedel tihendatud kontrollidega.

Keskkonnaagentuur avaldab käesoleva aasta jooksul Keskkonnaportaalis ülevaated Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest. Selle raames on viimati ilmunud ülevaade teemal energeetika ja keskkond.

Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist on lubatud suurema alammõõduga püüda nii haugi kui ahvenat.

Keskkonnaamet on nõudnud Paljassaare sadama kõrval paiknevalt naftaterminalilt ja õlijäätmete käitlejalt täiendavate meetmete rakendamist, mis aitaksid tegevusest tekkivat lõhna vähendada. Alanud aasta kontrollkäigul fikseerisid Keskkonnaameti inspektorid, et ettevõte Green Marine ei ole täitnud ameti lisanõudmisi lõhnahäiringu vähendamiseks, mis andis aluse väärteomenetluse alustamiseks.

Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakond koostas juba üheksandat aastat järjest kokkuvõtliku teabelehe aasta tegijatest looduses, keda keskkonnaorganisatsioonid tänavu esile tõsta soovivad.

Avalikuse tähelepanu on pälvinud juhtum, kus osa Eesti järvedesse asustatud angerjamaime hukkus. Kuna juhtunu põhjuste üle levis mitmeid spekulatsioone, jagas Eesti Maaülikool oma kodulehel kalateadlaste Arvo Tuvikese ja Paul Teesalu kommentaari angerjamaimude asustamise kohta.

Keskkonnaameti peadirektor esitas täna riigikogu keskkonnakomisjonile põhjendused, miks muuta klaasangerjate ümberasustamiseks lubade andmise tingimused edaspidi märksa rangemaks või kaaluda kahtluste korral lubadest keeldumist.

2023. aasta ilm kinkis meile nii rekordiliselt soojasid kui ka päikesepaistelisi kuid ning maksimaalsel hulgal keskmiste õhutemperatuuridega päevi. Aasta kujunes ilmastiku poolest isepäiseks ja vastuoluliseks, pakkudes nii üleujutusi kui põuda, vihmasadusid kui päikesepaistet ning eriliselt pikka klimaatilist suve.