Lõppenud hundijahi hooajal kütiti 151 hunti
Hundijahti on lubatud pidada 1. novembrist veebruari lõpuni. Äsja lõppenud jahihooaja käigus lubati küttida 163 hunti, nendest kütiti 151 looma. Nii palju hunte kütiti viimati 2011. jahiaastal.
Hundijahti on lubatud pidada 1. novembrist veebruari lõpuni. Äsja lõppenud jahihooaja käigus lubati küttida 163 hunti, nendest kütiti 151 looma. Nii palju hunte kütiti viimati 2011. jahiaastal.
2025. aasta oli RMK looduskaitses mahukas ja mitmekesine. Looduskaitseliste tööde ettevalmistamise ja elluviimise kõrval tuleb üha enam leida aega, võimalusi ja kanaleid, et inimestele oma tegevust ja eesmärke tutvustada ning selgitada.
Kliimaministeerium plaanib muuta jahieeskirja, et viia reeglid paremini kooskõlla loodushoiu ja tegeliku eluga. Peamiste uuendustena muutub karujaht täielikult loapõhiseks, jahirelvade autos vedamise nõuded tehakse mõistlikumaks ning looduskaitsealadel luuakse paremad võimalused lindude kaitsmiseks väikekiskjate eest.
Kiviõli Keemiatööstus ja Keskkonnaamet jõudsid kohtuvälise kokkuleppeni, mille kohaselt Keemiatööstus investeerib lahendustesse, mis vähendavad põlevkiviõli tootmise keskkonnamõju ja annavad võimaluse toota soojust CO 2 heite vabalt. See aitab oluliselt vähendada tööstuse keskkonnamõju ehk muuta Kiviõlis õhk puhtamaks ning samas säilitada üle 500 töökoha Ida-Virumaal.
Emajõe veetase Tartu linnas on viimase 13 aasta kõrgeim ja ulatus 17.02.2025 kl 14 seisuga 243 cm üle Tartu hüdromeetriajaama graafiku nulli (32,19 m EH2000 ehk üle merepinna). Keskkonnaagentuur prognoosib kriitilise veetaseme ületamist paari järgmise päeva jooksul.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas täna keskkonnaprogrammi 2025. aasta esimesed taotlusvoorud, kust saab toetust küsida kalanduse ja merekeskkonna projektide elluviimiseks.
Kliimaminister Yoko Alender allkirjastas määruse, mille järgi võetakse kaitse alla 13 uut metsise püsielupaika ning täiendatakse viie olemasoleva püsielupaiga kaitset. Muudatused puudutavad kokku üle 7400 hektari metsaalade kaitset, millest enamik asub riigimaal.
Tuuleenergia osakaal Eesti elektritootmises mängib olulist rolli riikliku energia- ja kliimakava eesmärkide saavutamisel. Maismaa tuuleparkide arenduste hetkeseisust ülevaate saamiseks koostasime koostöös Kliimaministeeriumi ning Maa- ja Ruumiametiga kvartaalse ülevaate.
Kliimaministeerium eraldab Keskkonnaametile kolmeks aastaks ligi miljon eurot, et jätkata järgnevatel aastatel kriitilisemates kohtades karuputke tõrjet ja anda karuputke tõrje järk-järgult üle maaomanikele.
Riigimetsa Majandamise Keskus ja Hiiumaa vald sõlmisid kokkuleppe, millega saab vald Saarnaki ja Hanikatsi kultuuriväärtust omavate kinnistute uueks omanikuks.