Kliimaministeerium avalikustas täna kliimakindla majanduse seaduse sisu ja sellega kaasnevad peamised muutused. Rõhk on puhta energiatootmise jõulisel kasvul, looduse hoidmisel ning uute tööstuste sünnil. Seaduseelnõu läheb kooskõlastusringile juunis.
Kevadiselt soojade ilmade saabumisel on alanud kuuse-kooreüraski lendlus. Keskkonnaagentuur koostöös RMK-ga on üles seadnud riiklikud Mandri-Eesti seirepunktid, et kaardistada üraskite arvukust ning levikut ning prognoosida võimalikke kahjustusi.
Eluslooduse riikliku seire eesmärk on koguda kvaliteetseid andmeid elupaikade, liikide ja koosluste seisundi terviklikuks hindamiseks Eestis. Selle alusel tehakse riigis palju erinevaid elukeskkonda mõjutavaid otsuseid, mis on seotud näiteks majandamise, planeeringute ja loodusvarade kasutamisega.
Põllumuldade seire eesmärgiks on muldades toimuvate erinevate bioloogiliste, füüsikaliste, agrokeemiliste mullaparameetrite muutuste pikaajaline jälgimine. Mullaomaduste muutumine toimub väga aeglaselt ja pikaajalise perioodi jooksul. Seetõttu on oluline seirata samasid põllumuldasid pika aja jooksul, et märgata muutusi mullaprotsessides, mille põhjal teha hinnanguid.
Mereseire eesmärgiks on Eesti merealade vee kvaliteedi ja seisundi hindamine hüdroloogiliste, morfoloogiliste, füüsikalis-keemiliste, bioloogiliste, sh elustikus ja põhjasetetes määratavate näitajate kaudu, muutuste jälgimine ja prognoosimine, analüüsides nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega (sh kliimamuutuste mõju), aga ka võimalike ohuolukordade kindlaks tegemine ja...
Aastatel 1980–2022 registreeriti 32 Euroopa riigis 5 582 üleujutustega ja 702 metsatulekahjudega seotud surmajuhtumit. Juba praegu elab iga kaheksas eurooplane piirkonnas, kus võimalus jõgede üleujutustele on tavapärasest suurem. Umbes 30% Lõuna-Euroopa elanikest on pidevas veepuuduses. Tänu kliimamuutustele puutuvad inimesed veelgi rohkem kokku äärmuslike ilmastikutingimustega, millel on sageli...
18. mail tähistame rahvusliku ilmateenistuse 105. tegutsemisaastat! Täna on Keskkonnaagentuur rahvusliku ilmateenistuse väärikas rollis ja ülesannetes, mis annabki meile võimaluse olulist sündmust tähistada.
Looduskaitsekuu puhul avalikustab Keskkonnaagentuur illustreeritud ülevaate looduskaitsestatistikast. Kaardiloost leiab põnevat teavet nii Eesti kohta tervikuna kui ka maakondade ning omavalitsuste arvestuses. Välja on toodud viimased andmed erinevate kaitstavate loodusobjekti tüüpide arvu ja pindala osas ning aasta jooksul aset leidnud muutused. Lisaks on kaardiloos pühendatud peatükk maikuus...
Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) kutsub liikmesriike nimetama eksperte, kes hakkavad planeerima seitsmenda hinnanguaruande (AR7) ülesehitust.
Keskmine õhutemperatuur tuleb maikuu esimesel poolel normist madalam, teisel poolel normi piires või kõrgem (norm 9,0..11,9°C). Sademeid on normi piires, kuu algul normist vähem (norm 31..54 mm).