Tänavu täitub kuuel hüdromeetriajaamal 100 aastat.

Juba kuuendat aastat järjest kutsus Keskkonnaagentuur kevade alguses vabatahtlikke osa saama igakevadisest kahepaiksete pulmatrallist. Seire perioodil kevade algusest juuni lõpuni esitati kokku 250 vaatlust seitsmest erinevast liigist.

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Arvutianalüüsid ja ERA5 järelanalüüsi andmed põhinevad miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt...

Ameerika Meteoroloogia Seltsi iga-aastase kokkuvõtte kinnitusel oli aasta 2023 Euroopas üks kõige soojemaid dokumenteeritud aastaid.

Juba praegu näeb maaomanik keskkonnaportaalis või metsaregistris, millised looduskaitset vajavad väärtused tema maal asuvad. Nüüd toob Keskkonnaamet info maaomanikule veelgi lähemale ja hakkab registris toimuvatest muutustest e-kirjaga teavitama.

Juuli keskmisena kujuneb õhutemperatuurilt normilähedaseks või veidi kõrgemaks (norm 17,2..18,4°C) – kuu esimene kolmandik tuleb normist pisut madalam, seejärel muutub ilm soojemaks. Sademeid on normi piires, kohati pisut vähem (norm 49..82 mm).

Tänasel heinamaarjapäeval on fookuses Eesti looduse mitmekesisemaid maastikud – pärandniidud. Sel puhul toimuvad pärandniitude avastusretked ning Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet kuulutavad välja parima pärandniidu majandaja konkursi.

Eelmisel aastal vastu võetud keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muudatuses kehtestati raadamistasu, mis hakkab kehtima 1. juulist. Raadamistasu suuruseks on 4464 eurot hektari kohta ning selle eesmärgiks on suunata maakasutust nõnda, et metsad Eestis säiliksid.

Raudtee rajamisega kaasnevad paratamatult keskkonnamõjud ning kuna kompensatsiooni- ja leevendusmeetmete – näiteks raba veerežiimi taastamine – edukus pole täielikult prognoositav, siis on oluline roll kanda mõjude ning meetmete seirel.

Keskkonnaamet tegi ettepaneku võtta kaitse alla üle Eesti 23 uut käpaliste püsielupaika. Juba varem on kaitse alla võtmise ettepanek tehtud neist 15 ala osas, mille vööndeid ja välispiire amet korrigeeris. Lisaks on kavas muuta 13 varasemalt kehtestatud käpaliste püsielupaiga välispiiri ja arvata kaitse alt välja üks püsielupaik, mis looduslike protsesside tõttu on muutunud käpalistele sobimatuks.