Keskkonnaülevaade - ökosüsteemid
Ülevaade Eesti ökosüsteemide seisundist, surveteguritest ja leevendusmeetmetest.
Ülevaade Eesti ökosüsteemide seisundist, surveteguritest ja leevendusmeetmetest.
Eestis on enamike saasteainete sisaldused välisõhus ühed Euroopa madalaimad ning meie välisõhu kvaliteet on võrreldav põhjamaadega.
Eesti asub suhteliselt veerohkes piirkonnas, kus keskmine aastane sademete hulk on 600–750 mm, millest ligikaudu 50% moodustab äravool. Eesti veevarud koosnevad peamiselt pinnaveest (jõed, järved ja rannikualad) ning põhjaveest.
Temperatuurimuutus on arvutatud viimase ja esimese normperioodi vahena (6,4 °C−4,9 °C). Temperatuurinormiks loetakse 30 aasta pikkuse normperioodi keskmist temperatuuri. Eestis on kasutusel neli temperatuuri normperioodi: 1901-1930, 1931-1960, 1961-1990, 1991-2020.
Kestlike siirete professor Laur Kanger räägib inauguratsiooniloengul, kas teadus ja tehnoloogia aitavad keskkonnakriisi lahendada.
Kestlikkus on põhimõte, mille kohaselt kasutatakse ressursse vastutustundlikult, tagades praegused vajadused ilma tulevaste põlvkondade arenguvõimalusi ohustamata ning säilitades sotsiaalse, majandusliku ja keskkondliku tasakaalu.
Kutsume majutusettevõtete juhte ja kestlikkuse eest vastutavaid spetsialiste seminarile, mis annab tervikliku ja praktilise ülevaate ees ootavatest muudatustest ning konkreetsetest tööriistadest nende rakendamiseks.
Jutuks tuleb, mil moel saadakse ülevaade sõjakollete keskkonnakahjudest ja kuidas mõjutab muutuv kliima riikide kaitsestrateegiaid.
Konverents toimub koos traditsioonilise Mullapäevaga Tartus Eesti Maaülikooli aulas aadressil F. R. Kreutzwaldi tn 1a. Lisaks saavad huvilised jälgida sündmust ülekande vahendusel veebis.
Maikuuga sai läbi viimane meteoroloogiline kevadkuu ja aeg on teha ülevaade. Eesti keskmisena saabus klimaatiline kevad 20. aprillil, st et ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv tõus on üle +5 °C.