Keskkonnaagentuuri blogis selgitame lühidalt miks ja kuidas ühte või teist metoodikat täpsemalt kasutada, et saada numbriline ülevaade metsamaast ja sh kaitsealusest pinnast.
Keskkonnaameti tellimisel tehtud pikema juhise baasil on valminud lühem ning praktikutele suunatud juhendmaterjal maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamise kohta.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu finantseerimisel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab korrapäraselt igakuiseid kliimaülevaateid, kus teavitatakse globaalse maapinnalähedase õhutemperatuuri, maailmamere temperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutuste kohta. Kõik tulemused koostatakse...
Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks ettepaneku suurendada EL raamdirektiivis tekstiilitööstuse vastutust, et vähendada tekstiilijäätmete hulka ning nende negatiivset keskkonnamõju. Samuti toetati toidujäätmete tekke vähendamiseks konkreetsemate eesmärkide seadmist.
Keskkonnaagentuur tegi Keskkonnaportaalis kättesaadavaks meteoroloogilised ja hüdroloogilised avaandmed, mida saavad vabalt kasutada teadlased, ettevõtjad ja entusiastid. Andmeid saab kasutada mitmel eesmärgil, sealhulgas teadusuuringutes, keskkonnaalastes projektides, äriarendustes ja rakenduste loomisel ning nende allalaadimise eest raha ei küsita.
2023. aastal täitsid taastuvatel energiaallikatel põhineva kütuse osakaalu nõude kõik Eesti kütusemüüjad. Nõude täitmiseks on kütusemüüjal suhteliselt vabad käed, sobivad nii transpordis kasutatav biogaas, päikese- või tuuleenergia kasutuselevõtt kui biomassist toodetud diislikütus ehk HVO.
Muutlike ilmadega kuu keskmine õhutemperatuur tuleb kokkuvõttes normi lähedane (norm -5,3..-1,4 °C). Sademeid on normist pisut vähem (norm 29..49 mm).
Keskkonnaagentuur koondab koostöös Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustega erinevad keskkonnaandmed ühisesse keskkonnaportaali. Värskeim täiendus portaalile on keskkonnaülevaate jaotis ilma ning kliimanäitajate kohta.
22.-23. jaanuaril Kliimaministeeriumis toimunud energiasalvestusele keskendunud häkatonil tõdesid osalejad, et taastuvenergiale üleminekul on vaja esmalt eemaldada salvestuse arengut piiravad takistused seadustes. Salvesteid tuleks käsitleda osana elektrisüsteemist ja võrguplaneerimisest, kuna see panustab süsteemi stabiilsusesse ja aitab hoida ära kõrgeid tipuhindu tarbijatele.
KIKi metsaosakonna juhataja Gunnar Reinapu kirjutab 25. jaanuari Õhtulehe metsalisas Mets ja Põld, et kliimamuutused dikteerivad üha enam seda, kuidas me peaksime oma metsi majandama. Viimasel kümnendil oleme näinud väga selgelt, kuidas kliimamuutuste otsesed ja ka kaudsed tagajärjed on Eestis metsa räsinud. On viimane aeg muuta seniseid praktikaid ja majandada metsa tulevikku vaatavalt, et...