Eesti Terioloogia Selts koostöös huvigruppidega on valinud 2025. aasta loomaks põdra (Alces alces). Viimase sajandi jooksul on põdra arvukuses leidnud aset kolossaalsed muutused.

Eesti Orhideekaitse Klubi valis 2025. aasta orhideeks püramiid-koerakäpa (Anacamptis pyramidalis).

Kliimaministeerium toetab investeeringuid jäätmete ringlussevõttu, et jäätmereform tooks lisaks keskkonnale kasu ka Eesti majandusele. Taristuminister saatis kooskõlastamisele pakendite ja toidujäätmete teket vähendava toetuse tingimused ning avatud on ka jäätmete ringlussevõtu tehnoloogiate arendamise taotlusvoor.

Kuuse-kooreüraski seire on toimunud aastatel 2021–2024 kolmeteistkümnes maakonnas. 2024. aastal oli nende lendlus võrreldes eelnevate aastatega enamikes maakondades tagasihoidlikum.

Eesti mükoloogiaühing valis tänavu juba üheksandat korda aasta seent. Sel korral anti tiitel tervele seeneperekonnale – perekond juurepessule.

Alates 1. maist 2024 kogub Marek Vahula kampaania "Parimad Looduskaitsepalad" raames Eesti parimaid looduskaitselugusid.

Läänemere ümbruses vahelduvad lähiajal kõrgrõhuharjad madalrõhulohkudega, mis tingib muutliku ilma.

Täna avaldatud EEA (European Environment Agency) aruande kohaselt võib taastuvate energiaallikate ulatuslikum kasutuselevõtt kogu ELis vähendada elektritootmise kulusid, suurendada energiasõltumatust ja toetada puhta tööstuse arengut. Samal ajal on vaja kiirendada kütte, transpordi ja tööstuse elektrifitseerimist, et toetada Euroopa puhast ja konkurentsivõimelist tulevikku.

Eesti põldudel ja metsades jälgitakse regulaarselt, mis toimub meie muldadega. Viimase ligi 20 aasta jooksul on uuritud mullaseire raames 30 põllumulla seireala üle Eesti – et teada saada, kui puhtad on meie mullad ja kas sinna on hakanud kogunema ohtlikke aineid.

Loodusmaja on saavutanud oma täiskõrguse ning tähistab sarikapärja allatoomise traditsiooniga ehitustööde kordaminekut ja edukat jätkumist. Eesti suurim avalikuks kasutuseks plaanitud puithoone valmib 2026. aastal ja avatakse 2027. aasta alguses.