Kestlike siirete professor Laur Kangeri inauguratsiooniloeng
Kestlike siirete professor Laur Kanger räägib inauguratsiooniloengul, kas teadus ja tehnoloogia aitavad keskkonnakriisi lahendada.
Kestlike siirete professor Laur Kanger räägib inauguratsiooniloengul, kas teadus ja tehnoloogia aitavad keskkonnakriisi lahendada.
Temperatuurimuutus on arvutatud viimase ja esimese normperioodi vahena (6,4 °C−4,9 °C). Temperatuurinormiks loetakse 30 aasta pikkuse normperioodi keskmist temperatuuri. Eestis on kasutusel neli temperatuuri normperioodi: 1901-1930, 1931-1960, 1961-1990, 1991-2020.
Eesti asub suhteliselt veerohkes piirkonnas, kus keskmine aastane sademete hulk on 600–750 mm, millest ligikaudu 50% moodustab äravool. Eesti veevarud koosnevad peamiselt pinnaveest (jõed, järved ja rannikualad) ning põhjaveest.
Ülevaade Eesti muldade seisundist, surveteguritest ja leevendusmeetmetest.
Keskkonnaülevaate neljas osa annab ülevaate metsade seisundist Eestis.
Megatrendid on ulatuslikud ja aeglaselt kujunevad muutused, mis kord juurdununa avaldavad sügavat ja pikaajalist mõju erinevatele inimtegevustele, protsessidele ja arusaamadele. Need on juba praegu jälgitavad ning kujundavad olulisel määral väga paljude inimeste, riikide, regioonide aga osalt ka kogu maailma tulevikku.
Liikide seisundist, trendidest ja leevendusmeetmetest Eestis.
Kui suur on taastuvenergia osakaal energeetikasektoris ning milliste väljakutsetega Eestis rinda pistame.
Tervis on inimese kalleim vara, mille puhul pole ükski selgitus liiast. Kuna Eestisse planeeritakse uusi tuuleparke, selgitab Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber, mida senised uuringud tuulikute lähedal elamise kohta on näidanud.
Keskkonnateadlikkuse kasv ja ennetustöö aitavad vähendada rikkumisi. Samuti peab olema ühiskonna jaoks vastuvõetav, et keskkonnakuritegevusse tuleb suhtuda suure tõsidusega ning selle vastu võidelda samade meetoditega, kui teiste majanduskuritegude liikidega.