Keskkonnaagentuuri värske blogilugu avab iga-aastase ohtlike metsakahjustajate seire tausta ja olulisuse.

Iga aasta 23. märtsil tähistatakse ülemaailmset meteoroloogiapäeva. Meteoroloogiapäeva eesmärk on tutvustada riiklike meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuste panust ühiskonna turvalisuse ja heaolu tagamisel. Meteoroloogiapäevaks valitakse teema, mis peegeldab päevakajalisi ilma, kliima ja veega seotud probleeme. Selle aasta teemaks on „Tänased teadmised, homsed otsused“. Fookuses on teaduspõhise...

Keskkonnameti eestvedamisel korraldatud ja 17. märtsil lõppenud kahepäevase ning väga sisutiheda Maismaatuuleparkide ja elustiku vastastikuste mõjude konverentsi järel leidis üllatuslikult enim kõlapinda mitte konverentsi vägagi tõsine sisu, vaid selle lõpulause.

Keskkonnaamet rahuldas MTÜ Võrtsjärve kalanduspiirkonna ja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu taotluse ning andis loa angerjate asustamiseks siseveekodesse. Alates järgmisest aastast on plaanis asustamise tingimusi rangemaks muuta.

Maailma Meteoroloogiaorganisatsioonil on tänase rahvusvahelise meteoroloogiapäeva puhul ilmunud globaalne kliimaraport 2025, mis maalib sünge pildi süvenevast kliimakriisist.

Kliimaministeerium tähistab rahvusvahelist veepäeva ja veenädalat, et juhtida tähelepanu vee kestlikule kasutamisele ning veeteenuse tulevikuväljakutsetele Eestis.

Üleujutus Surjus, jääummistus Emajõel, uppuvad maasika- ja kartulipõllud, erakordselt vihmane suvi, taas üleujutus Surjus, tavaline sügis ning kevadiselt soe detsember. Kas need on ilmavembud või kanda kinnitava kliimamuutuse ilmingud?

Täna tähistame rahvusvahelist metsapäeva! Et päev saaks väärikalt ära märgitud, avaldame värske kokkuvõtte 2025. aasta metsaseire tulemustest.

Kliimaministeerium on avanud kandidaatide esitamise 2026. aasta looduskaitsemärkidele. Tunnustusi jagatakse kolmes kategoorias: Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia, Eesti looduskaitsemärk ning Noore looduskaitsja märk.

Kliimaministeerium kinnitas määruse muudatuse, mille järgi võetakse kaitse alla neli uut metsise püsielupaika ning tõhustatakse kaitset viies olemasolevas püsielupaigas. Muudatused puudutavad kokku ca 8200 hektarit, millest 6400 hektarit on uus kaitstav ala riigimaal.