IPCC seitsmenda tsükli esimene sisuline koosolek Istanbulis osutus üle ootuste keerukaks, kui küllaltki lihtsana tundunud tegevuskava koostamine arenes pingelisteks öötundideni kestvateks aruteludeks.
Keskkonnaagentuuril valmis satelliitandmetel põhinev kaugseireteenus – üleujutusalade operatiivne ja statistiline kaardirakendus. Teenuse eesmärgiks on eelkõige siseveekogudest lähtuvate üleujutusalade operatiivne tuvastamine, samas võimaldab teenus saada üleujutuste kohta ka statistilist infot minevikus toimunud üleujutuste kohta.
Maismaa tuuleparkide arenduste hetkeseisust ülevaate saamiseks on Keskkonnaagentuur koostöös Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga valmis saanud ajakohastatud ülevaate.
Veebruar oli Eesti keskmisena normist soojem ja pisut kuivem, päikesepaistet jagus pikaajalisest keskmisest vähem. Jäävihm muutis mitmel päeval teed-tänavad uisuväljadeks ja veebruari viimastel päevadel mähkis ilm meid uduloori.
Keskkonnaagentuur ootab kõiki huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot klaaspindadega kokkupõrkel hukkuvate lindude kohta. Eesmärgiks on saada teada, kui palju, millistes piirkondades ja mis liike linde enim hukkub ning tõsta inimeste teadlikkust probleemi osas. Vabatahtliku seire peamised perioodid jäävad kevadisele ja sügisesele rändeperioodile, kuid hukkunud lindude vaatlused...
Metsaomanik saab oma metsas üraskikahjustusi vähendada ja ennetada jälgides oma metsa olukorda. Kuuse-kooreüraski hooaja alguseni on küll veel mõned kuud, kuid just nüüd on paras aeg metsaomanikel oma metsas ringi vaadata pilguga, kas sealt ehk ka miskit üraskile meelepärast on leidunud.
Veebruariga sai läbi viimane meteoroloogiline talvekuu ja aeg on teha ülevaade. Enamikus kohtades Eestis algas talv 14.–25. novembril, Edela-Eestis ja siin-seal saartel ajavahemikus 22. detsember– 3. jaanuar. Klimaatiline päristalv algab püsiva lumikattega, millega kaasneb külmailmade sagenemine.
Keskkonnaagentuur tegi kokkuvõtte kormoranide 2023. aasta arvukusest.
„Kokkuvõtvalt võib öelda, et aasta 2023 oli hüdroloogias nagu Ameerika mäed. Kolm suurvett jaanuaris, veebruaris ja märtsis, kõrgveerekordid mitmes Lõuna-Eesti hüdromeetriajaamas ja lõpuks üleujutusoht Võru linnas. Kevadisele kõrgveele järgnes pikk põuaperiood ja juuni lõpuks kahanes Eesti jõgede äravool poole peale võrreldes pikaajalise keskmisega. Vihmane sügis aga toitis pinnaveevarusid...
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu finantseerimisel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab korrapäraselt igakuiseid kliimaülevaateid, kus teavitatakse globaalse maapinnalähedase õhutemperatuuri, maailmamere temperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutuste kohta. Kõik tulemused koostatakse...