Kahepaiksete vabatahtlik seire 2025
Kahepaiksete liikide leviku kaardistamine Eestis. Pikas plaanis võimaldab see samade veekogude korduval seiramisel jälgida muutuseid liikide arvukuses ja seisundis.
Kahepaiksete liikide leviku kaardistamine Eestis. Pikas plaanis võimaldab see samade veekogude korduval seiramisel jälgida muutuseid liikide arvukuses ja seisundis.
Säästmaks kuusikuid massilisest kahjust, mida tekitavad tüvekahjurid, on aeg alustada kahjuritõrjega, mille esimene faas on kuuse-kooreüraskile asustamiseks püünispuude paika sättimine. Püünispuude langetamine on üks osa efektiivsest kuuse-kooreüraski tõrjest. Tõrje järgmiseks oluliseks etapiks on üraski paljunemise vältimiseks üraski poolt asustatud puude õigeaegne metsast välja vedamine...
Heite vähenemine oli kõige suurem energeetika valdkonnas, kus üleminek taskukohasele taastuvenergiale aitab ka keskkonnakoormust vähendada. Murekohaks on transpordisektori jätkuvalt kõrge heide.
Sel korral on maailma rändlindude päeva teemaks "Linnusõbralike linnade ja kogukondade loomine".
Sel korral on maailma elurikkuse päeva teemaks "Harmoonia loodusega ja jätkusuutlik areng"
24. mail 1909. asutas Rootsi Riigipäev korraga üheksa rahvusparki, mis olid Euroopa esimesed rahvuspargid. Kaitsealade päeva tähistatakse alates nende asutamise 90ndast aastapäevast.
Ülemaailmne tähtpäev, mida tähistatakse alates tänapäevase keskkonnaliikumise sünnist 1970. aastal.
Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskusega ehk ECMWF-iga koostöös tegutsev Copernicuse atmosfääriseire teenistus (CAMS) andis välja ülevaate atmosfääri seisundist maailmas 2024/2025. aasta talvel.
Kliimaminister Yoko Alender kinnitas määruse, millega võetakse kaitse alla 14 lendorava püsielupaika ning laiendatakse seitsme olemasoleva püsielupaiga piire Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal. Muudatustega tagatakse tõhusam kaitse kõigile seni kaitseta või osaliselt kaitstud lendorava (Pteromys volans) elupaikadele.
2024. aastal omandasid inimtekkelised kliimamuutused uusi mõõtmeid, mille puhul paljude tagajärgede heastamine võtaks aega sadu, kui mitte tuhandeid aastaid. Seda kinnitas Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni värskeim raport, kus rõhutati ka ekstreemsetest ilmastikunähtustest tingitud mastaapseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi.