Valmis 2023. aasta hüdroloogiline aastaraamat
2023. aasta hüdroloogilises aastaraamatus anname ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast ja toome välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused.
2023. aasta hüdroloogilises aastaraamatus anname ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast ja toome välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused.
2023. aasta hüdroloogilises aastaraamatus anname ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast ja toome välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused.
Äsja lõppes pea kaks aastat kestnud Euroopa Liidu poolt rahastatud projekt „Elurikkuse kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise raamistik Eestis“, mille tulemusena valmis metoodiline raamistik ja tegevuskava Eesti looduskaitse tulemuslikkuse hindamiseks.
Äsja lõppes pea kaks aastat kestnud Euroopa Liidu poolt rahastatud projekt „Elurikkuse kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise raamistik Eestis“, mille tulemusena valmis metoodiline raamistik ja tegevuskava Eesti looduskaitse tulemuslikkuse hindamiseks.
Valitsus kiitis täna heaks seadusemuudatuste paketi, mille eesmärk on vähendada halduskoormust ettevõtjatele ja avalikule sektorile ning suurendada õigusselgust keskkonna- ja looduskaitse valdkonnas. Muudatuste tulemusena muutub keskkonnavaldkonna korraldus lihtsamaks ja selgemaks, aga säilib keskkonnahoiu kõrge tase.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tutvustas Vabariigi Valitsusele Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Erametsaliidu ning ettevõtjate nõukoja esitatud ettepanekuid, mille eesmärk on suurendada investeerimiskindlust metsanduses ja tugevdada sektori konkurentsivõimet.
Vabariigi Valitsus otsustas täna, et tuuleenergia arendamiseks sobivate riigimaade kasutamiseks viiakse läbi enampakkumised, mis annavad tähtajalise õiguse kasutada maad tuulepargi rajamiseks.
Valitsus kiitis täna heaks Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000 võrgustiku alade uuendatud nimekirja, millega täpsustuvad alade kaitse-eesmärgid ning piirid.
Valitsus kinnitas, et Eesti nõustub Euroopa Komisjoni pakutud eesmärgiga vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heidet Euroopa Liidu üleselt 90% võrra eeldusel, et seda võimaldavad eeltingimused on täidetud. Eesmärgini jõudmiseks on muuhulgas vajalik uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine ELis.