3.-13. juunil toimuvad Bonnis ÜRO kliimakonverentsi ehk COPi ettevalmistavad tehnilised kõnelused teaduse ja tehnoloogia ning nende rakendamise osas.

Keskkonnaameti eestvedamisel saavad noored ka sel suvel võimaluse osaleda noore looduskaitsja Junior Ranger kursustel üle Eesti. Kursustel osaleb sadakond eeskätt meie rahvusparkidega seotud loodushuvilist noort ning laagrid kestavad 2. augustini.

Juba 65. korda tähistame Eestis emadepäeval ka looduskaitsepäeva, mille järgneb looduskaitsekuu, mis lõpeb 9. juunil suure loodusvaatluste maratoniga. Looduskaitsekuu teema sel aastal on „Toome looduse tagasi“.

Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib esimese osana küttida 90 looma. Küttimislimiiti täiendatakse hundi täpsema leviku ja arvukuse andmete laekumisel novembrikuu jooksul. Hundijahti on lubatud meil pidada 1. novembrist veebruari lõpuni.

Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib esimese osana küttida 90 looma. Küttimislimiiti täiendatakse hundi täpsema leviku ja arvukuse andmete laekumisel novembrikuu jooksul. Hundijahti on lubatud meil pidada 1. novembrist veebruari lõpuni.

Ilmunud on Ameerika Meteoroloogia Seltsi iga-aastane kokkuvõte, mis kinnitab, et 2024. aasta oli Euroopas kõige soojem läbi mõõtmisajaloo.

Riigihankega tellitud sõltumatu analüüs ei tuvastanud RMK poolt aastatel 2001 sõlmitud kestvuslepingus ning 2013 ja 2014 sõlmitud koostööprotokollis vastuolu Euroopa Liidu riigiabi reeglitega. Lisaks järeldas analüüs, et need lepingud olid RMK-le kasulikud.

Keskkonnaagentuuril on valminud analüüs, mille käigus kaardistati Eestis kokku 79 745 ha ulatuses potentsiaalselt sobilikke alasid, mis võiksid sobida asendusmetsastamiseks või istandike rajamiseks. Praktikas tuleks aga iga kord lähtuda siiski konkreetsetest vajadustest.

Keskkonnaagentuuril on valminud analüüs, mille käigus kaardistati Eestis kokku 79 745 ha ulatuses potentsiaalselt sobilikke alasid, mis võiksid sobida asendusmetsastamiseks või istandike rajamiseks. Praktikas tuleks aga iga kord lähtuda siiski konkreetsetest vajadustest.

Eestil on head eeldused plastijäätmete ringlussevõtuks, kuid selleks on vaja parandada jäätmete liigiti kogumist, arendada ringlussevõtutööstust ja rajada kaasaegseid sortimistehaseid. Seda näitab Keskkonnaagentuuri värske plastijäätmete ringlussevõtu võimekuse analüüs, mis valmis Kliimaministeeriumi tellimusel.