14. mail kell 13-15 toimub infopäev, kus seekord räägitakse millest koosneb vete seisundi hinnang – kust tulevad andmed, kes hindab ja kus näeb tulemusi.

Eelmisel nädalal toimus Euroopa keskkonnanõukogu kohtumine, kus üheks keskseks teemaks oli keskkonnaalane desinformatsioon ehk teadlik infoga manipuleerimine eesmärgiga eksitada avalikkust. Teemat avab rohereformi asekantsler Kristi Klaas.

12. mail algab romusõidukite kokkukogumise kampaania, mille käigus saab kuu aja jooksul jäätmekäitlejatele tasuta üle anda kehvas seisukorras seisma jäänud sõidukeid.

Aprilli keskel toimus Šveitsi-Eesti koostööprogrammi juhtrühma visiit Saaremaale, kus tutvuti elurikkuse toetusmeetme praktiliste tegevustega alates ulukiseirest ja soo taastamisest kuni kahepaiksete loenduse ja liigikaitse projektideni. Kohapealne koostöö lõi väärtusliku võimaluse jagada kogemusi, õppida kolleegidelt ning ühiselt mõtestada tuleviku sihte teaduspõhise looduskaitse tugevdamiseks...

Õhutemperatuur tuleb maikuu esimesel poolel keskmisest madalam, teisel poolel keskmise piires või veidi kõrgem (norm 9,0..11,9°C). Sademeid on normi piires (norm 31..54 mm).

Alates 27. märtsist on inimesed saanud vastuseid tuuleenergia ja tuulikutega seotud küsimustele riigiinfo telefonilt 1247. Esimese kuu jooksul on huvi tuntud peamiselt tuulikutasude ja tervisemõjude teemadel.

Tänavune aprill oli sama soe kui 1994. aastal – Eesti keskmine õhutemperatuur oli 6,1 kraadi (norm 4,9 kraadi), see annab enam kui 100 aastases andmereas soojuselt 8.–9. koha.

Aprillist saab taotleda toetust Euroopa Liidu ökomärgise ja keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi EMAS sertifikaatide ettevalmistamiseks ja taotlemiseks.

Keskkonnaamet maksab välja üle 400 tuhande euro hüvitisi majapidamistele, kus eelmisel aastal kiskjad kahju tekitasid või kus tehti kulutusi kiskjakahjude ennetusmeetmete rakendamiseks. Hüvitise taotlejate hulk on võrreldes varasemaga jäänud samaks. Rekordsummas kompenseeriti kulutusi ennetusmeetmetele.

2024. aastal deklareerisid ettevõtted Eestis kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu või vee saastamise ning vee erikasutusõiguse tasu kokku ligikaudu 97 miljonit eurot. Lisaks tasusid metsaomanikud eelmisel aastal metsateatiste eest riigilõivu ja raadamisõiguse tasu kokku ligi 1,1 miljonit eurot.