2. veebruaril tähistame rahvusvahelist märgalade päeva! Et päev saaks väärikalt ära märgitud, avaldame värske kokkuvõtte Euroopa mastaabis ainulaadse Tooma sooseirejaama tööst.

Keskkonnaamet on tuvastanud välisõhu filteranalüüsides jaanuaris ülipisikesi koguseid tavapärasest erinevaid radioaktiivseid aineid. Ainete kontsentratsioonid olid väga väikesed ning neist ei ole ohtu inimestele ega keskkonnale.

2026. aasta kalaks on valitud lest – merekala, kes võib harvem sattuda ka jõgede alamjooksudele.

Keskkonnaagentuur koostöös Eesti Terioloogia Seltsiga (ETS) ootab kõiki huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot talvituvate nahkhiirte kohta.

Keskkonnaameti tellitud ja Eesti mereinstituudi koostatud RePower projekti raames valminud juhendmaterjal on mõeldud merepõhja elustiku ja elupaikade uuringuteks. Sellised uuringud on abiks keskkonnamõjuhindamise teostamisel, looduskaitsealade inventeerimisel, üle-eestiliste merepõhja elupaikade kaartide loomisel ja elupaigatüüpide seisundi hindamisel.

Soomaa rahvuspark on saanud oma ilule ja maagilisele viiele aastaajale vastava külastuskeskuse. Avastamisrõõmu ja matkamugavust pakkuv uhiuus külastuskeskus on RMK viimaste aastate suurim investeering looduspuhkuse edendamisesse. Kõigile huvilistele on külastuskeskus avatud 17. jaanuarist.

Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib hetkeseisuga küttida 163 looma. Eelmine küttimismaht oli 130, tänu andmete täpsustumisele lisandus sellele veel 33.

Euroopa Komisjon on algatanud EL merestrateegia raamdirektiivi ajakohastamise, mille eesmärk on parendada merekeskkonna kaitset ja lihtsustada kehtivaid regulatsioone. Kõigil huvilistel on võimalik esitada oma seisukohti avaliku konsultatsiooni raames kuni 9. märtsi hilisõhtuni.

Eesti Terioloogia Selts koostöös huvigruppidega valis 2026. aasta loomaks siili.

Eesti Orhideekaitse Klubi valis 2026. aasta orhideeks pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis). Pruunika pesajuure põhilevila on Euroopas, ulatudes ka Lääne-Siberisse, Kaukaasiasse ja üksikutesse kohtadesse Väike-Aasias. Eestis on ta hajusalt levinud ja esindatud kõigis maakondades. Pruunikas pesajuur kasvab lubjarikastel muldadel ja eelistab parasniiskeid salumetsi, puisniite, sarapikke, harvem ka...