Võõrustasime Keskkonnaagentuuris kaugseire nõukogu regulaarset kohtumist. Võtsime teatepulga üle nõukogu seniselt juhilt Maa- ja Ruumiametilt.

Kliimaministeerium plaanib muuta veeteetasusid, et soodustada keskkonnasõbralike laevade kasutamist ja rohetehnoloogiatesse investeerimist.

Eelnevate aastatega võrreldes suurenes kütitud metssigade, mäkrade, metskurvitsate ja hanede arv. Kordades vähem kütiti metskitsi ning langes ka kütitud põtrade, rebaste, nugiste ja kährikkoerte arv. Kokku kütiti möödunud hooajal 61 109 jahiulukit, mis on üle 5 500 isendi võrra vähem, kui eelneval jahihooajal.

Eesti ulukiasurkondade seisund on pidevas muutumises. Seda mõjutavad looduslikud protsessid, kliimatingimused, haiguste levik ning mitmed muud majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid. 2025. aastal olid fookuses metssead seoses sigade Aafrika katku (SAK) tõkestamisega ning hundid, kelle kõrge arvukus tõi kaasa sagenenud kariloomade murdmise.

Keskkonnaagentuuri koostatud soovitused on sisendiks maakondlikele jahindusnõukogudele sõraliste küttimismahtude ja -struktuuri üle otsustamisel ning Keskkonnaametile suurkiskjate küttimiskvootide määramisel.

Keskkonnaagentuur koostöös Eesti Terioloogia Seltsiga (ETS) ootab kõiki huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot talvituvate nahkhiirte kohta.

Keskkonnaagentuur koostöös Eesti Terioloogia Seltsiga (ETS) ootab kõiki huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot talvituvate nahkhiirte kohta.

Keskkonnaagentuur koostöös Eesti Terioloogia Seltsiga (ETS) ootab kõiki huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot talvituvate nahkhiirte kohta.

Keskkonnaagentuur uuendab oma radarivõrku kaasajastades Harku ilmaradari tehnoloogiat. Kaasaegse tehnoloogiaga radar võimaldab suuremat mõõtetundlikkust ja -täpsust, mis parandab kogu Eesti jaoks ilmaprognooside kvaliteeti.