Keskkonnaagentuuri arendatud jäätmete majandamise mudel on oluline tööriist tõhusate ja toimivate jäätmekorralduse lahenduste leidmiseks.
Novembrikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on hetkel 694 MW. See näitab, kui palju on installeeritud võimsust kasutuses ja elektrivõrguga ühendatud.
Kliimaministeerium saatis ministeeriumitele ja huvirühmadele kooskõlastamiseks puurkaevu ja -augu ning salvkaevu ehitamise nõuete eelnõu. Sellega ajakohastatakse puurkaevude ja salvkaevude rajamise reegleid, et tagada inimestele ohutu joogivesi ka tulevikus.
KIK avas 25. novembril atmosfääriõhu kaitse programmi taotlusvooru, kust kohalikud omavalitsused saavad toetust taotleda mürakaartide koostamiseks ja kõrgharidusasutused saavad toetust taotleda osoonikihi kaitsega ja välisõhu kvaliteediga seotud rakendusuuringute koostamiseks. Taotlusvooru eelarve on 62 000 eurot ja taotluste esitamise tähtaeg on 30. detsembril.
Tartu Ülikooli, Eestimaa Looduse Fondi ja RMK eestvedamisel algavad sel nädalal Kikepera looduskaitsealal ja Soomaa rahvuspargis taastamistööd. Tööd kestavad 2026. aasta oktoobrini*.
Eesti kodumajapidamised viskasid 2023. aastal ära 107 334 tonni toitu, mis on üle 22% rohkem kui 2022. aastal. Toiduraiskamise kasv toimub ajal, mil Eesti ja kogu Euroopa Liit on võtnud suuna jäätmetekke vähendamisele ning ringmajanduse tugevdamisele.
Brasiilias, Belemis lõppes äsja ÜRO kliimakonverents (COP30). Läbirääkimiste põhiküsimuseks kujunes fossiilkütuste tarbimise lõpetamise ja globaalse kasvuhoonegaaside heite vähendamise tempo ning selleks vajaminev rahastus. Kliimasoojenemise pidurdamise ambitsioon jäi selgelt madalamaks kui Euroopa Liit vastavalt teaduspõhisele soovitusele ootas.
Eesti inimesed viivad vaid 45 protsenti elektroonikaromudest kogumispunktidesse, ülejäänu seisab kodudes või visatakse segaolmejäätmete hulka, mistõttu jääb suur hulk kriitilisi maavarasid ja muid metalle ringlusse võtmata. 22.–30. novembril tähistab kogu Euroopa jäätmetekke vähendamise nädalat, mis juhib seekord tähelepanu elektroonikajäätmete aina kasvavale keskkonnamõjule ja kutsub inimesi üles...
Käesolevast aastast algava LIFE SIP WetEST projektiga parandatakse Lääne-Eesti vesikonna seisundit järgmise 9 aasta jooksul hõlmates laia teemade ringi alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projekti maksumus on kokku 29,8 miljonit eurot, millest 60% rahastab Euroopa Komisjon ning 40% on Eesti riigi kaasfinantseering.
Keskkonnaagentuur on avaldanud värske keskkonnaülevaate peatüki välisõhk. Välisõhu kvaliteedi paranemine viimase kümnendi jooksul on olnud märkimisväärne, vähendatud on enamike saasteainete taset. Eestis on enamike saasteainete sisaldused välisõhus ühed Euroopa madalaimad ning meie välisõhu kvaliteet on võrreldav põhjamaadega.